Läti majandusministeeriumi andmeil kulub leibkondades, kus on sissetulek ühe inimese kohta 236 eurot kuus, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 30 protsenti kogu sissetulekust. Seda on väga palju. Seetõttu loodab hinnareguleerimise idee autor majandusminister Viktors Valainis aidata eelkõige vaesemaid peresid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koalitsioonipartneritele arutamiseks edastas minister viis varianti: kehtestada igapäevaste toidukaupade juurdehindlusele lagi, pakkuda iga kaubagrupi üht toodet odavamalt, luua digitaalne hinnavõrdluse keskkond, kus ostja saab enne poodi minekut näha, palju kuskil midagi maksab. Veel on kaalumisel müümata jäänud toidukauba hävitamise keeld ja ülemääraste allahindluste lõpetamine, et stabiliseerida hinda.

"Praegu kulutavad inimesed toidukaupadele liiga palju. On võimalusi, kuidas saame seda muuta. Jaekaubanduse ja tootjate suhteid tuleks parandada,
vähendades praegust jõupositsiooni, kus tootjad jäävad alla. Oleme eeskuju võtnud Prantsusmaalt ja teistest riikidest, tegu on turu reguleerimise mudeliga, mis Euroopa Liidus toimib," ütles Viktors Valanis.

Muuta plaanitakse ka ebaausa kauplemise keelamise seadust, mille järgi ei saaks kaubaketid enam osta igapäevatooteid sisse hinnaga, mis on madalam tootja omahinnast või selle lähedal.

Läti seimi Uue Ühtsuse fraktsiooni esimees Edmunds Jurevics ütles, et Lätis tõelist vaba turgu suurte kaupluste vahel pole. "Toidukaupade hind on osaliselt kujundatud kunstlikult ja pole põhjendatud," ütles Jurevics.

Majanduseksperdid ja müüjad peavad sellist hinnaregulatsiooni turumajanduse põhimõtetele vastu käivaks ning leiavad, et sel moel jõutakse tagasi tühjade riiulite ja nõukogudeaegse kaubanduseni. Lätlaste plaanid võivad mõjutada ka Eestit - kas piiriäärsete ostude või tootjate kaudu.

"Lätis on palju firmasid, kes toodavad oma kaupa, kas Eestis või Leedus. Teame, et näiteks õlut tehakse peamiselt väljaspool Lätit. On leivatooted, mida valmistatakse mujal ja suur osa lihakaubast ei toodeta Lätis. Samamoodi veetakse sisse piimatooteid. See tõstatab küsimusi konkurentsivõimest. Teame ju, et parim hind kujuneb seal, kus on konkurents ja parimad tootmistingimused," ütles Läti toidukauplejate assotsiatsiooni tegevjuht Noris Kruzitis.

Et Lätis kehtib ka järgmistel aastatel piirkonnale omastele köögi- ja puuviljadele ning marjadele madalam, 12 protsendiline käibemaks, siis käibemaksu erinevus Eestiga muutub nendel kaupadel peagi kahekordseks.