"Meie seisukoht on, et hääletamisõigus peab olema piiratud Eesti kodanikega. Sellele lisandub vastavalt meie liitumislepingule Euroopa Liiduga ka Euroopa riikide kodanikud, aga see peaks olema see selge piir, kus teeme vahet kodanikel ja mittekodanikel. Me ei ole nõus sellega, et hakkame looma mingeid kategooriaid mitte Eesti kodanikest inimestele, kes kas saavad või ei saa hääletada. Kindlasti ei ole me algatajate hulgas ja on väga küsitav, kas sellist eelnõud saame toetada saalis," ütles Helme. 

Helme sõnul on NATO riigid eraldi teema ning näiteks Ameerika Ühendriikide ja Kanada kodanike valimisõiguse vastu EKRE-l midagi ei ole, kuna neid on Eestis vähe, halli passiga inimesi on aga mitukümmend tuhat. 

"NATO riigid ei ole mittekodanikud. Siin ma tegelikult oleksin oodanud, et koalitsioon pisut rohkem meiega läbi räägib neid asju, mitte ei pane meid fakti ette. Nii Reformierakonnale kui Eesti 200-le kuluaarivestlustes selgelt öelnud, et on mingid asjad, millega me kuidagi nõus ei saa olla," rääkis Helme. 

EKRE esimehe sõnul on riigikogu menetluses juba ka nende algatatud põhiseaduse muudatuse eelnõu, mis koalitsioonile ei meeldi ning koalitsiooni eelnõu on EKRE omast oluliselt erinev. "Ta ei lähtu sellest, et hääletusõigus on kodanikepõhine, vaid lähtub sellest, et on mingisugused suured ühiskonnagrupid, kelle puhul arvatakse, et nad pigem toetavad Keskerakonda – ehk Vene kodanikud – ja mingid ühiskonnagrupid, kelle puhul arvatakse, et nad toetavad Reformierakonda või sotse," rääkis Helme. 

"Meie räägime valimisõigusest kui privileegist, mis on ainult kodanikel," sõnas Helme. 

Küsimusele, kuidas EKRE käitub, kui koalitsioon viib oma eelnõu hääletusele, vastas Helme, et ei ole seda veel lõplikult otsustanud.

"Koalitsioonil on vaja meie hääli. Koalitsioonile ei ole piisav see, kui me jätame hääletamata. Minu meelest peaks koalitsioon vaeva nägema, et võtta kuulda ka seda, mis on meie sisend," ütles Helme.