Neljapäeval teatas justiitsministeerium, et on valmis saanud eelnõu, mis kergitaks Eestis tegutseva 86 notari tasu. Ministeerium põhjendas tasude tõusu vajadust üleüldise hinnatõusuga.

Eestis tegutseb 86 notarit. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli möödunud aastal nende kogukäive 35,7 miljonit eurot. Samas 2023. aasta notari ametitehingute koguarv, ligi 280 000, oli madalam kui kahel eelneval aastal, mil notarid tegid üle 300 000 ametitoimingu.

Summaarselt tooksid Pakosta plaanitavad hinnatõusud notaritele aastas lisaraha justiitsministeeriumi arvutuste järgi, kasutades baasiks 2023. aasta andmeid, 11,5 miljonit eurot ehk kasv oleks 32,4 protsenti.

Ühe notari kohta lisanduks praegusele 415 301 euro suurusele aastatulule 134 504 eurot. Oma hinnatõusu eelnõus toob justiitsministeerium välja, et hinnatõus on just vajalik, sest notarite tulud on liialt väiksed.

Näiteks märgib ministeerium, et nende notarite hulk, kes saavad aastas kasumit vähem kui esimese astme kohtunik, on kasvanud 2021. aasta 18 protsendilt 2024. aastal 29 protsendini. Ehk siis nende notarite hulk, kes saavad rohkem kasumit kui esimese astme kohtunik, on langenud 2021. aasta 82 protsendilt möödunud aastal 71 protsendile.

Olukord on selgitatav sellega, et esimese astme kohtuniku põhipalk on kasvanud 52 788 eurolt 64 884 euroni aastas. Samal ajal oli möödunud aastal viimase kolme aasta madalaim ametitehingute arv.

Justiitsministeeriumi hinnangul on notarite töö võrreldav kohtunike tööga, mistõttu ongi tasude tõstmine õigustatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mis oli ka kaasatud eelnõu väljatöötamisse, enne selle avalikuks tulekut sellesse sisulisi muudatusi ei teinud. Koja juht Mait Palts ütles, et pikalt ei ole notarite tasusid tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav, kuid sügavamalt ei ole ta veel eelnõusse süvenenud.

Stockholmis ministrite kohtumisel osalenud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ütles sõnumi teel samuti, et enamik tasusid on muutmatuna kehtinud üle 20 aasta ega ole praegu enam asjakohased. Samas märkis ta, et eelnõu on töös olnud juba eelmiste ministrite aegadest ja nüüd lihtsalt lõppfaasi jõudnud.

Küsimusele, kas 11,5 miljoni euro ehk 32,4 protsendi suurune kulude tõus on ikka proportsionaalne, seda enam, et peaminister Kristen Michal on öelnud, et uusi maksutõuse ei tule ja selline tasude tõstmine on üsnagi maksutõusu nägu, Pakosta enam ei vastanud.