Ukraina abistamist kaitsnud Kallas pälvis valdavalt heatahtlikult meelestatud saadikute aplausi, kui tõrjus Rahvusriikide Euroopa fraktsiooni liikme, Alternatiiv Saksamaale (AfD) poliitiku Alexander Selli süüdistuse justkui pannakse Euroopa Liidu poliitika Ukraina suhtes paika Kiievis ning üleskutse rääkida ka Vene liidri Vladimir Putiniga.

"Kõik tahavad rahu. Aga rahu ja rahu vahel on vahe. Me tahame kestlikku rahu. Kui anname ründajale kõik, mis ta tahab, siis ta ründab uuesti. Seepärast peame toetama Ukrainat ning me ei tohi järele anda," ütles Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitika kõrge esindaja kandidaat Kallas, pälvides sellega saali aplausi. Kui Venemaa rünnakud tasuvad ära, siis see on talle üleskutseks teha sama ka mujal, lisas Kallas.

Sama küsija pälvis siiski märksa nõrgema aplausi teistelt saadikutelt, kui küsis Kallase abikaasa firma idavedude skandaali kohta ning kuidas see läheb kokku Eesti tollase peaministri üleskutsega Venemaale sanktsioonid kehtestada.

Kallas vastas, et süüdistused tema abikaasa suunas on olnud täiesti alusetud ning seda on ka Eesti meedias põhjalikult käsitletud. Rohkem idavedude skandaal kolm tundi kestnud istungil jutuks ei tulnud.

Veel Venemaast rääkides meenutas Kallas ütlust, et riigid muutuvad paremaks, kui nad kaotavad oma viimase koloniaalsõja. Venemaa pole oma viimast koloniaalsõda kaotanud, aga kui ta selle kaotaks, siis muutuks paremaks. "Peame andma talle selleks võimaluse," ütles Kallas, pälvides veelkord saadikute aplausi.

Sõda Ukrainas lõppeb, kui Venemaa saab aru, et tegi Ukrainat rünnates vea, selgitas Kallas ning tõi võrdluse, et sama juhtus ka Afganistanis, kus Nõukogude Liit lõpuks oma väed välja viis.

Kui toetame Ukrainat, siis mingil hetkel saab Venemaa aru, et seda sõda pole võimalik võita, kuna see muutub Venemaale nii raskeks. Muidugi on see raske ka meie jaoks, aga me ei saa Ukraina toetamisest kõrvale hiilida, lootes, et keegi teine seda teeb. Lõppude lõpuks maksame sõja venides või Ukraina kaotuse korral rohkem kui siis kui teeksime seda lühiajaliselt, rõhutas Kallas.

Suhted USA-ga on kõige olulisemad

Kallas rõhutas oma vastustes, et peab Euroopa Liidu jaoks kõige olulisemaks üle-Atlandilisi suhteid, aga neid tuleb arendada nii, et need oleks mõlemale poolele kasulik.

Oleme tugevamad, kui tugevdame koostööd USA-ga, aga samuti on vaja edendada suhteid Ühendkuningriigi, India ning teiste Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna demokraatlike riikidega, lisas ta.

Küsimusele oma kontaktide kohta USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trumpiga märkis Kallas, et hoidis Eesti peaministrina kontakte nii USA vabariiklaste kui demokraatidega ning on kohtunud näiteks Trumpi asepresidendi JD Vance'iga. Kallas kinnitas, et soovib võimalikult ruttu Trumpi meeskonnaga kontakti saada.

"Loomulikult üritame kohtuda järgmise presidendi ja tema meeskonnaga, sest näeme, et oleme üleilmsed liitlased," ütles ta ning viitas Hiina tekitatud pingetele Lõuna-Hiina meres ja Vene agressioonile Ukrainas.

Kallas ütles, et eurooplased ei vali USA presidenti ning EL peab suutma teha koostööd ükskõik millise USA valitsusega. Tema sõnul tuleb Euroopal koordineerida oma poliitikat USA-ga kõigis küsimustes.

Kui USA on mures Hiina pärast, siis nad peaksid esmalt olema muret Venemaa käitumise pärast, sest see mõjutab ülemaailmselt kõiki suhteid, leidis Kallas.

Hiina on süsteemne rivaal

EL-i tulevane välispoliitikajuht ütles, et Hiina on Euroopale süsteemne rivaal ja konkurent ning suhetes Hiinaga on kaks peamist probleemi.

Esmalt teeb Euroopale muret kaubanduspoliitiline taskaalustamatus, aga teiseks Hiina toetus Venemaale selle sõja Ukrainaga – ilma Hiina toetuseta ei saaks Venemaa sõda jätkata, rõhutas Kallas. Seepärast tuleb Hiinale avaldada tuntavat survet ning samas tugevdada koostööd Jaapani, Austraaia ja Uus-Meremaaga, et vältida pingete kasvu Lõuna-Hiina meres.

"Kui Hiina toetab Venemaad, siis peab olema Hiinale selge, et see läheb neile kalliks maksma," märkis ta.

Samuti tõi Kallas esile Hiina tegevuse Aafrikas ja mujal maailmas, kus Peking aga erinevalt Eurooopa Liidust ei ole huvitatud nende riikide sisulisest arengust, vaid ainult iseenda kasust.

Lähis-Ida vajab kahe riigi lahendust

Rääkides praegu käivast Iisraeli sõjast Hamasi ja Hezbollah' terroriühmituste vastu ning sellega Gaza sektoris tekkinud humanitaarkriisist, ütles Kallas, et tema süda tilgub verd iga ohvri pärast. Vaja oleks kohest rahu kehtestamist ning pantvangide vabastamist, tuleb olla mõõdukas ning Euroopa Liit toetab kahe riigi lahendust ja Iisraeli õigust eksisteerimisele, rääkis Kallas.

Ta meenutas korduvalt ka Iisraeli riigi ühe rajaja ja esimese peaminister David Ben-Gurioni sõnu, et Lähis-Ida konflikti lahendus peab põhinema õiglusel ja julgeolekul.

Kallas kinnitas ka oma toetust tsiviilelanike kaitsele ning rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinnipidamist. Tema sõnul teeb EL koostööd organisatsioonidega, mis seal piirkonnas humanitaarabi annavad, olles regiooni suurim abidoonor.

Kallas meenutas ka, et EL pole kunagi tunnustanud Iisraeli ebaseaduslikke asundusi ja on nende juhid ka sanktsioonide alla pannud ning tõstatab inimõiguste küsimusi assotsiatsiooninõukogu kohtumistel Iisraeliga.

Kallas tõrjus ka kriitikat, justkui eelistaks ta tegelda sõjaga Ukrainas ning on seetõttu Lähis-Ida kriisi unarusse jätnud. Ta viitas, et esimesed riigid, mis temaga pärast ta välissuhete esindaja kandidaadiks nimetamist ühendust võtsid, olid Jordaania ja Saudi Araabia ning hiljem on ta juba rääkinud ka Egiptuse esinajatega.

Vaja on Vahemere pakti

Kallas ütles ka, et Euroopa Liit vajab Vahemere pakti, mis sõlmitaks selle kallastel asuvate riikidega, et pakkuda neile arenguvõimalusi ja koostööd ning hoida nii ära sealsete inimeste liikumine Euroopasse. Kui inimestel on oma kodus turvaline ja võimalus tööd leida, ei soovi nad sealt lahkuda, tõdes Kallas.

"Meie naabrite probleemid on tulevikus meie probleemid," märkis ta ning tõi esile, et selle regiooni tähtsust rõhutab ka Vahemere voliniku koha loomine Euroopa Komisjoni koosseisus.

Samuti lubas ta teha koostööd rändevolinikuga, et töötada välja lepingud iga riigiga vastavalt nende omapärale ning selle abil võidelda inimkaubandusega.

Venemaa koostöö Iraani ja Põhja-Koreaga paneb muretsema

Kallas puudutas ka korduvalt seda, kuidas Iraan ja Põhja-Korea tugevdavad oma sidemeid Venemaaga ning kaudsemalt toetab neid ka Hiina.

Kui Põhja-Korea pakub Venemaale toetust sõjategevuseks Ukrainas, siis Iraan tekitab segadust laiemalt, märkis Kallas ning tõi esile Teherani tuumaprogrammi, terrorismi toetamise Lähis-Idas ning ka mõjutustegevuse Euroopas, seda Rootsi näitel.

Kallas lubas võimalusel tõstatada küsimuse kuidas muuta lähenemist Iraani suhtes. "Sest kui vaatan neid, siis tekib küsimus – mida me veel ootame?" märkis ta.

Suhted Aafrikaga võrdsele alusele

Kallas rõhutas korduvalt vajadust teha Aafrika riikidega koostööd võrdsetel alustel, kuulates nende muresid ja mõtteid ning arvestada iga riigi spetsiifikat, seda nii majanduses, kaubanduses kui  julgeoleku valdkonnas. See on oluline mõlema poole väärikuse huvides, lisas ta.

Kallas meenutas siiski Aafrikaga suhete edendamisel õigusriigi põhimõtetest kinnipidamist, kuna sellest huvitatud ka investorid, sest kui riigi õigussüsteem toimib, on sinna ka turvalisem investeerida ning sellega heaolu luua.

Konkreetsemalt leidsid küsimuste kaudu mainimist Kongo kriitiliste mineraalide allika ja riigina, kus toimuvad lahingud terroristidega ning Rwanda. Kallas meenutas, et seal on 30 isiku sanktsioonide alla pandud.  Kuna Euroopa vajab kriitilisi mineraale, siis on meil vaja kestlikke kaubandussuhteid selles vallas ja koostööd sealsete partneritega, märkis ta.

Kuulamisel puudutati ka Hiina ning Venemaa tegevust Aafrikas ning muuhulgas Vene sõjakompanii Wagner tegevust seal. Kallas rääkis, et kui vaadata Aafrika kaarti, kus tegutsevad Vene sõjalised rühmitused ning asuvad Hiina investeeringuid, siis need kaardid paljuski kattuvad.

Kallas rõhutas, et Euroopa Liit teeb Aafrikas väga palju, aga ei räägi sellest piisavalt. Me peame leidma, kuidas tehtut tutvustada, see aga nõuab pingutusi narratiivide võitluses.

Kallas avaldas lootust, et järgmisel aastal saab teoks Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, kus nendest põhimõtetest lähtuva koostöö saab käivitada.

Euroopa Liidu kaitsejõude ei poolda

Kallas ütles ka küsimustele vastates, et ei poolda NATO kõrvale eraldi Euroopa Liidu kaitsejõudude moodustamist.

Tema hinnangul peaks kaitsevaldkond jääma NATO kanda, aga Euroopa Liit peab seda täiendama oma majandusjõuga, pakkudes kaitsele piisavalt laskemoona ja muud varustust ning sellega tekkiks sünergia kahe organisatsiooni vahel.

Samuti võiks EL-i kaitsejõudude moodustamisel tekkida küsimus nende alluvusest ning kasutamise korrast, märkis Kallas.

Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) tulevane eeldatav juht ütles, et ei näe vajadust organisatsiooni suurelt reformida, kuid endise peaminsirina usub, et mingeid kärpevõimalusi seal võib siiski leida.

Kommenteerides rahvusvahelise õiguse teemasid, ütles Kallas, et ÜRO harta on selle väga hea alus, kuid tasuks kaaluda rahvusvahelise õiguse edasi arendamist selleks, et selle rikkujat tabaksid konkreetsed tagajärjed. Alati kui on olnud suur kriis, on rahvusvahelist õigust edasi arendatud, et vältida sõdasid tulevikus, ütles Kallas.

Kallas rõhutas ka läänes külmutatud Vene varade intresside kasutamist Ukraina toetamiseks, et Venemaa korraldatud purustuste eest ei peaks maksma eurooplased. Kallas usub ka, et varem või hiljem jõutakse selleni, et Vene varad konfiskeerida ning see peaks sõja lõppemist kiirendama.

Lisaks oli kuualmisel juttu ka Ladina-Ameerikast, Valgevenest, Armeeniast ja Aserbaidžaanist, Arktikast, Läänemeres kulgevatest laevadest, mis Vene naftat veavad, inimõiguste ja pressivabaduse kaitsest, naiste õigustest.