Paet, Terras ja Kaljurand tunnustasid Kallase esinemist
Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet, Riho Terras ja Marina Kaljurand tunnustasid EL-i välispoliitikajuhi kandidaadi Kaja Kallase esinemist tema ametisse kinnitamiseks vajalikul kuulamisel parlamendi väliskomisjonis.
"Minu jaoks oli see, mis kuulamisel toimus, ootuspärane. Ega midagi lahjemat ma ei eeldanudki. Üldiselt oli meeleolu saalis heatahtlik, mis ka alati annab juurde ja minu meelest ühtegi sellist küsimust, millele oli võimalik vastata, ei jäänud ka õhku rippuma või õhku rikkuma," rääkis väliskomisjoni liige Paet (Reformierakond) Uueneva Euroopa (Renew Europe) fraktsioonist oma erakonnakaaslase esinemist kommenteerides.
Sama leidis ka väliskomisjoni liige Terras (Isamaa) Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist: "No ma pean ütlema, et mul ei ole häbi olla eestlane. Minu arust sai Kaja Kallas väga hästi hakkama, teemad olid selged ja vastused olid arusaadavad, selged ja lihtsad. Näha oli ka, et auditooriumis oli selge poolehoid kuni lõpuni välja."
Europarlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) esimene aseesimees Kaljurand sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, kes jälgis kuulamist ekraani vahendusel, ütles samuti, et tema hinnangul sai Kallas väga hästi hakkama. Veendumuse, et Kallas on kuulamiseks valmis, sai endine diplomaat ja välisminister Kaljurand juba paar nädalat tagasi, kui Kallas oli käinud sotsiaaldemokraatide fraktsioonis esinemas. "Seal oli ta avameelsem ja otsekohesem ning juba siis oli selge, et ta on hästi ette valmistatud ja valdab teemasid," rääkis ta.
Kommenteerides Kallase esinemist teisipäeval, ütles Kaljurand, et ta esines enesekindlalt ning vastas küsimustele sisuliselt. "Tuleb ka tunnistada, et ega sellises rollis pole lihtne olla," rõhutas Kaljurand, viidates sellele, et Kallas pidi kolm tundi järjest ilma kõrvalise abita saadikute küsimustele vastama.
Paet tõi esile, et kui kuulamise ajal mõne küsija suust kostis ka kriitikat, siis need olid poliitilised äärmuslased ja teemaks oli sel juhul ennekõike Vene-Ukraina sõda ning nad esindasid pigem oma seisukohti kui sisulist kriitikat. "Nii et ma arvan, et tulemus selles mõttes on ootuspäraselt hea," tõdes Paet.
Terras märkis, et kui üldiselt olid Kallase vastused veenvad, siis paistis, et ta ei tundnud end väga kindlalt SKT-st 0,25 protsendi Ukraina toetamisele eraldamise küsimuses ning samuti ei puudutanud ta ka kahe protsendi teemat, et Euroopa riigid peaks ka kaks protsenti sõjaliste riigikaitsesse panema.
"Ja liiga palju minu maitsele rääkis roheteemadest. Aga samas ma olen väga rahul, et ta väga selgelt väljendas oma arvamust Euroopa armee suhtes, ütles, et meil on NATO ja meil ei ole vaja alternatiivseid tegevusi. Ja ma arvan, et see on üks väga oluline põhijoon, mis mulle väga meeldis tema väljaütlemistes," rääkis Terras.
Kauaaegne Eesti välisminister Paet vastas küsimusele, kui palju Euroopa Liidu tulevane välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja saab ajada senisest erinevamat poliitikat, et talle seatava piirid on üsna tugevad ning lisaks tuleb arvestada kõigi 27 liikmesriigi seisukohtadega ning ka välisteemadega kokku puutuvate teiste Euroopa Komisjoni liikmetega.
"Aga midagi teistmoodi on ikka võimalik teha. Välisasjade kõrge esindaja saab maailmas ikkagi olema juba ametikohast tulenevalt tuntud nägu, tema juttu kuulatakse ja jutu juurde käib alati ju ka muu olek. Ja just nimelt sellise isikliku suhtumise ja hoiakuga on võimalik erinev olla. Kui vaadata ka seda, et senine välisasjade kõrge esindaja on üks põlvkond varasemast ajast ja ka geograafiliselt teistsugusest piirkonnast, teistsuguse kogemusega - nii et neid erinevusi tegelikult ka isikute tasandil on päris palju. Aga muidugi, kui keegi kujutab ette, et välisasjade kõrge esindaja Euroopa Liidus suudab üksi kujundada Euroopa Liidu välispoliitikat ja temast kõik sõltubki, siis see paraku nii ei ole," selgitas Paet.
Politico ajakirjanik Nicholas Vinocur ütles, et ta usub, et Kallasel õnnestus veenda inimesi, et ta kohtleb volinikuna kõiki võrdselt.
"Muidugi tal ei õnnestu kunagi veenda kõiki äärmusi. Paremäärmuslastest Euroopa parlamendi liikmed olid väga kriitilised selle suhtes, mida ta rääkis," ütles Vinocur.
Päris pingevaba kuulamine siiski ei olnud tõdeb Kallas ise.
"See on sisuliselt nagu eksam sind eksamineerivad 42 inimest, sul on 48 erinevat küsimust ja tegelikult iga küsimuse sees on sul tegelikult neli kuni kümme erinevat küsimust, millele sa pead vastama. Noh ma arvan tugev neli," sõnas Kallas.
Ehkki Kallase kuulamine toimus teisipäeval, tema sobivuse üle hääletust veel ei toimunud. See peaks toimuma kolmapäeval, kui korraga otsustatakse kõigi teisipäeval kuulamistel käinud kuue Euroopa Komisjoni asepresidendi kinnitamine.
Kommentaatorite sõnul püütakse sellega siduda kõigi erinevatest poliitperekondadest pärit asepresidentide üle otsustamine, vältides sellega mõne maha hääletamist poliitilistel põhjustel.
Toimetaja: Mait Ots