Riik tahab huvikoolide õpetajatele rangemad nõuded paika panna
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) valmistab ette muudatusi, millega kehtestatakse huvihariduse andjatele ühtsed kvalifikatsiooninõuded. Eesmärk on tagada, et huvitegevust pakuksid tõendatult pädevad juhendajad.
Septembris sai teatavaks valitsuse otsus kärpida laste ja noorte huviharidusest miljon eurot. See ei jää aga ainsaks valdkonda puudutavaks muudatuseks, sest haridus- ja teadusministeerium on alustanud ka huvikooli seaduse muutmist ja tegeleb selle väljatöötamiskavatsuse koostamisega.
HTM-i huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas ütles ERR-ile, et väljatöötamiskavatsuse põhjuseks on asjaolu, et praegu on huvihariduse ja -tegevuse kohta puudu olulised mõisted ning võrreldavad andmed. Seetõttu on raske ka poliitikat nii kujundada, et see valdkondade eripärasid ja vajadusi arvestaks.
"Ühtsete nõuete, sealhulgas kvalifikatsiooninõuete puudumine pärsib noortele turvalise keskkonna tagamist huvihariduses ja huvitegevuses," tõdes ta.
Kotka sõnul ei arvesta praegu kehtivad ülesanded ja vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel ei kohaliku omavalitsuse ega riigi tasandil toimunud reformidega, aga ka ühiskonna ootustega.
Väljatöötamiskavatsuses tehakse mitu ettepanekut: korrastada valdkondlikke mõisteid ning kehtestada kvalifikatsiooninõuded ehk minimaalsed nõuded teenusepakkujate ja töötajate pädevusele, et tagada laste turvalisus.
Lisaks tahab ministeerium täpsustada kohalike omavalitsuste ja riigi vastutust ning ülesandeid, et noortele pakutav huviharidus ja huvitegevus oleks korraldatud jätkusuutlikult ning luua huvitegevuse pakkujatele hariduse infosüsteemis andmekogu.
"Seadusemuudatuse eesmärk on tagada lastele ja noortele turvaline keskkond ja tõendatult pädevad juhendajad huvialase arengu toetamiseks. Millised need muudatused täpsemalt olema saavad, see ongi hetkel väljatöötamisel," tõdes Kotkas.
Kui haridusminister Kristina Kallas septembris kärpeid tutvustas, ütles ta, et alates 2026. aastast soovitakse toetusi täpsemalt sihtida, et suunata seda kindlatesse valdkondadesse. Prioriteetideks on valdkonnad, mis on seotud laste liikuvusega, väga andekate laste võimete arendamisega ja Eesti rahvuskultuuri toetamisega.
Eestis on 840 huvikooli, kus eelmise õppeaasta seisuga käis ligi 124 000 õppijat.
Toimetaja: Karin Koppel