Arengukava: 2035 kaob põlevkivielekter, taastuvelektri tootmine kolmekordistub
Kliimaministeeriumis on valminud energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis nüüd läheb keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele. Järgmise aasta lõpus vastu võetava uue arengukavaga (ENMAK) loobub riik 2035. aastal põlekivielektrist ja soovib taastuvelektri toomismahte võrreldes tänasega vähemalt kolmekordistada.
Kui praegu on Eesti taastuvelektri võimsusi 1850 megavati jagu, siis 2035. aastal peaks see kasvama 5750 megavatini.
"Enamiku moodustab maismaatuul ja juures on kindlasti ka biomassi ja päikeseelektrit – need on need põhilised suurused ja tehnoloogiad, millega me on taastuvelektriportfelli täidame," ütles kliimaministeeriumi energiaosakonna juhataja Rein Vaks.
Taastuvenergia arendajate hinnangul on ENMAK-i plaan teostatav.
"Kuidas muutub sealjuures elektrihind, kas on selle jaoks veel mingid toetused välja antud, täna meil selles osas veel selgust ei ole, mis selle elluviimise plaan seal taga on," märkis Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja.
"Üle 10-aastaste prognooside tegemise võlu on see, et meil tegelikult on piisavalt aega, et sihte seada ja need tegelikult ka ellu viia, me saame ise oma tulevikku kujundada," lausus Utilitas Groupi tegevjuht Priit Koit.
Kuid juba 2033. aastal võiks Eestis olla ka meretuuleelektrit võimsusega1000 megavatti.
"Selge on see, meretuuleparki ilma toetuseta suure tõenäosusega ei tule ja hetkel peab valitsus selle otsuse langetama," ütles Aguraiuja.
Toetus oleks kahe teravatt-tunni kohta aastas. Mereparkide rajamiseks peaks aga Eesti elektritarbimine praeguselt 8,5 teravatt-tunnilt aastas kasvama 15,4 teravatt-tunnile, et tarbijate taastuvenergiatasu jääks umbes praegusele tasemele. Tarbimise kasv on saavutav suurte elektritarbijate lisandumisega.
"Globaalselt mahtude suurenemise trend on olemas, Eesti ei ole siin sugugi erand. Nii et tarbimismahtude suurenemine on täiesti võimalik," nentis Koit.
"Selle 15,4 teravatt-tunni analüüsi taga ühtegi konkreetset tehast ei ole, see on matemaatiline tehe. Kui kõik need tootmisseadmed on meil turul 2035. aastal, peaks keskmine elektri lõpphind koos maksude, võrgutasude ja taastuvenergiatasudega olema 15,4 senti kilovatt-tunni eest," lausus Vaks.
Põlevkivist toodetakse elektrit kuni 2035. aastani veel vaid Auvere jaamas, kuid seejärel saab kasutada jaam näiteks biomassi. Tänastest võimsustest on veel alles vaid Kiisa avariielektrijaam, mis töötab gaasil. Juhitavaid biomassi ja gaasi võimsusi on sellel ajal 1200 megavatti.
Toimetaja: Marko Tooming