Uiga selgitas riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjonis Auvere elektrijaama teemal peetud kuulamisel, et põlevkivist elektri tootmise lõppemist kirjeldatakse 2021. aastal koostatud Euroopa Liidu taastekavas, kus fikseeriti, et Eesti energiamajanduse arengukavasse peab kirja panema meetmed ja tegevused, millega järk-järgult põlevkivist elektri tootmine lõppeb.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu täpsustavale küsimusele, kas see kirjeldus tähendab positsiooni võtmist, et taastekavast raha saades kohustub Eesti lõpetama 2035. aastaks põlevkivist elektri tootmise, vastas Uiga: "Jah, see on seal taastekavas kirjas vastavalt tollal kehtinud koalitsioonilepingus sätestatud sihtidele."

Reinsalu küsimusele, kas seal sõnastuses on sees põlevkivienergeetika lõpetamine või ei ole, vastas Uiga: "Lubaduse sõnastuses on, et me kirjeldame energiamajanduse arengukavas lahti, kuidas põlevkivielektri tootmine järk-järgult lõppeb 2035. aastaks."

Reinsalu viitele, et peaminister Kristen Michali kinnitusel pole keegi põlevkivi kasutust keelanud ega kavatsenudki seda teha ning küsimusele, kuidas see eelneva jutuga kokku läheb, vastas Uiga: "Mõlemad sõnastused (Michali ja taastekava tekst - toim.) kehtivad samal. Me ka elektritootmises, kui võtta energiamajanduse uue arengukava tekst, siis seal on kirjas, et me ju ei keela seda elektritootmist ära, vaid see lihtsalt ise hääbub. Juba praeguste CO2 heitmekvootide hindadega põlevkivist elektri tootmine ei ole jätkusuutlik."

"Nii et teie vaatest võiks põlevkivienergeetika jätkuda ka pärast 2035. aastat, kui ta oleks majanduslikult ratsionaalne? Et see on majandusliku optimaalsuse küsimus?" küsis Reinsalu, millele asekantsler vastas: "Jah!"

Uiga rõhutas korduvalt, et põlevkivielektri tootmine ei ole juba praegu konkurentsivõimeline ning vanade elektrijaamade töös hoidmiseks on juba praegu vaja täiendavaid toetusi. Seetõttu tegeldakse taastuvenergia arendamisega ning kombinatsioonis välisühendustega saavutatakse Eestis soodsam elektri hind.

Uiga sõnul on energiamajanduse arengukava kohaselt sihiks, et elektri hind oleks 2035. aastal erinevate tegevuste ning maismaa- ja meretuuleparkide toetamise tulemusena tasemel 49 eurot MWh kohta.

Enefit Power ASi juhatuse esimees Lauri Karp rääkis komisjoni istungil, et Auvere elektrijaama toodangu omahind, koos kõigi elektritootmisega seotud kuludega pluss keskkonnatasud ja tuhaärastus, aga ilma, ilma CO2 tasuta, on 48,4 eurot MWh kohta.

Tema sõnul panustavad Enefit Poweri elektrijaamad (Auvere ning Eesti elektrijaama plokid ja külmas reservis Balti elektrijaam) järgmisel kahel-kolmel aastal Eesti varustuskindlusse, kuna kiirelt käivitatavaid jaamu sel ajal ei valmi.

Samas rõhutas Karp, et Enefit Poweri huvi on mitte jääda kinni ainult põlevkivijaamadesse, vaid olla ka ise aktiivne turuosaline uute gaasijaamadega. "Oleme seda ka mitu korda meedias välja öelnud, et oleksime 2035. aastal jätkuvalt juhitavate võimsuste pakkuja ning suur osa meie pakutavast võimsusest olekski gaasijaamad," rääkis ta.

Enefit Poweri juht tõdes ka, et viie aastaga oleks Eesti elektritarbimine kaetav ainult taastuvenergiaga ainult siis, kui kõik toetusmeetmed, mis praegu jutuks on olnud, realiseeritakse ja investorid, kes neid taastuvelektri jaamu rajavad, saavad ka investeerimiskindluse.

"Vastu turgu on praegu suuri investeeringuid raske teha, sest dünaamika on kõigile nähtav – mida kiiremini elektrihinnad langevad, seda keerulisem on ka investoril näha sellest investeeringust saadavat tulu," ütles ta.