Seadus kohustab valda perele lasteaiakohta tagama või erahoiu lisakulu hüvitama.

Kümne aasta jooksul on maha peetud ligi 300 sellesisulist kohtuvaidlust. Eriti küüniline on Rae valla käekiri, kes sunnib lasteaiakohata jäänud peresid enda vastu ükshaaval kohtusse minema, ehkki tulemus on juba 50 korda olnud sisuliselt sama.

"Ühelt poolt Rae vald kutsub inimesi registreeruma siia Rae valda, et saab igasuguseid toetusi, hüvesid. Teiselt poolt jätab üht-teist ütlemata. Et võib-olla ikkagi lasteaiakohta kohe ei saa," sõnas lapsevanem Alex Kuusk "Pealtnägijale".

Haridus- ja teadusministeeriumi õigusnõunik Raina Loom ütles, et tema arvates ei ole kohaliku omavalitsuse selline käitumisviis põhiseaduspärane ega ka hooliv oma elanikkonna suhtes.

Eesti riigis on puudu paar tuhat lasteaiakohta ning defitsiit on kõige teravam just Harjumaal ja mujal suuremate linnade ümber. Kuid erilist tuld ja tõrva saab just Rae vald, kes sunnib kohata jäänud peresid süsteemselt kohtusse pöörduma, kuigi tulemus on praktiliselt alati lapsevanemate kasuks. 

"Rae vald, kes kuulutati välja, et on kõige lastesõbralikum vald, aga /…/ kõik lapsevanemad, kes kohtasid ei saa, keda jooksutakse mööda kohtuid, siis nemad küll ei tunne, et see lastesõbralik on. Probleem ongi selles, et see valla ülbus, üleolevus ja inimeste jooksutamine – see võiks lõppeda," sõnas lapsevanem Aimar Soans.

Õiguskantsleri büroo nõunik Atko-Madis Tammar nimetas valla käitumist vastutustundetuks. "See on täiesti vastutustundetu, see on tegelikult lapsevanema, ei oskagi öelda ilusamini – "kurnamine" põhimõtteliselt," sõnas ta.

Rae abivallavanem Bärbel Salumäe märkis, et vald ehitab neljateistkümnendat lasteaeda ja tegeleb probleemiga. "Täna on Rae valla territoorium 200 ruutkilomeetrit ja me ehitame neljateistkümnendat lasteaeda. See, et me murega ei ole tegelenud või seda pole püüdnud lahendada, siis ma julgen siin küll vastu vaielda," sõnas Salumäe.

Seadus ütleb selgelt, et omavalitsus peab tagama pooleteise- kuni seitsmeaastastele lapsele võimaluse käia sama piirkonna lasteasutuses või maksma kinni vahe, mis tekib seoses erahoiu või transpordiga kaugemale. Paraku on sellega pidevalt probleeme, nagu koges Alex Kuusk juba 13 aastat tagasi – talle teatati, et tema toona pooleteiseaastaseks saanud tütre jaoks lasteaiakohta pole. 

"Me kannatasime veel ühe aastakese lapsega kodus olla, aga siis pere sissetulek nii-öelda ju vähenes," sõnas Kuusk. "Otsisime eralasteasutusi. Leidsime ja mis selgus – Rae vald küll natuke toetas eralasteaeda, aga me pidime iga kuu maksma üle 100 euro rohkem, kui oleks pidanud maksma munitsipaallasteaias. Ma ei olnud rahul selle olukorraga, selle ebavõrdsusega."

Kuusk pani sõbra abil kokku kohtukaebuse, et vald hinnavahe hüvitaks. 

Abivallavanem Salumäe sõnul on probleem lastehoidude kõrgemas toidurahas ja kohustuslikes huviringides.

"Nad pöörduvad kohtusse sellepärast, et lastehoidudes kipub olema laste toiduraha kõrgem," ütles Salumäe. "Ja teine põhjus on see, et lastehoidudes, mitte nüüd kõigis, aga osades, on lisaleping tehtud selle peale, et lapsevanem peaks maksma ka lapse huvialaringi eest, mis on siis kas muusika või mingisugune liikumisring. Aga Rae vald huvitegevust kinni sellisel kujul ei maksa."

Lapsevanem Kuusk ütles, et ta keeldub maksmast. "Me ei maksa lihtsalt. Ja see, kes siis Rae valda esindas, veel ütles, et me soovime alusetult rikastuda. Nendel olid muidugi määrused, mille alusel nad maksavad toetusi. Aga need toetused ei katnud kogu seda hinnavahet ära," sõnas Kuusk.

Kaks kohtuastet läbinud vaidluse tulemusel pidi vald Kuuskede perele lõpuks hüvitama ligi 1300 eurot. Kuus aastat hiljem, kui lasteaiakohta ei jätkunud ka pere teisele lapsele, kordus sama vaidlus. 

"Teine kord juba pani mõtlema, et miks see peab nii raske olema," sõnas Kuusk. "Miks Rae vald peab alandama kodanikku, oma maksumaksjat? Ma otsustasin oma raskused pöörata millekski positiivseks ja hakkasin juhendama teisi lapsevanemaid. Tegin Facebooki grupi. Seal me jagame omavahel kogemusi. Tegin juhendid, kuidas Rae vallalt neid hinnavahesid tagasi nõuda. Kuidas kohtusse seejärel pöörduda, sest Rae vald vastas kõigile ühtemoodi, et nõueteks ei ole mingisugust alust. Ometi, kasvõi põhiseadus näeb, et kõiki peaks võrdselt kohtlema."

Võiks arvata, et Kuuskede pere kogemus oli juba aastaid tagasi ja põhimõtted ammu selgeks vaieldud, kuid selgub, et Rae vald sunnib tänaseni lasteaiakohata jäänud vanemaid kohtusse pöörduma. Näiteks Lagedil elav kahe lapse isa Aimar Soans oli sunnitud poja panema erasõime ja avastas alles tagantjärele samast Facebooki grupist, et perel on õigus võrreldes munitsipaallasteaiaga enam makstud raha vallalt tagasi saada.  

"Me ju alguses lootsime kohe, et läheme mõistlikult ja rääkisime nendega," lausus Soans. "Argumenteerisime, näitasime kohtulahendit, et me ei pea ju tegema täpselt sama kohtulahendit uuesti läbi, et me kõik saame aru, et vald eksib. Aga selle peale ütles vallavanem [Madis] Sarik, et nad hoiavad niimoodi raha kokku." 

Soans võttis esindaja ja pöördus 2023. aasta suvel kohtusse, kes mõistis talle aasta hiljem vallalt välja 415 eurot pluss õigusabikulud üle 900 euro. 

"Lapsevanemad tahaks seda, et kõik toimiks nii, nagu seadus ette näeb. Kui tõesti vallal pole lastekohta, siis vähemalt vahe kinnimaksmine võiks toimuda automaatselt ilma solgutamata," sõnas Soans.

Kuuskede ja Soansite pered on vaid üksikud näited laiema probleemi taustal. Rahandusministeeriumi 2023. aasta küsitlus leidis, et Eestis on puudu üle 2500 lasteaiakoha, eriti Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruses.

Tänaseks on probleem seoses madala sündimusega küll veidi vähenenud, kuid kui "Pealtnägija" küsis viimast seisu Harjumaal, siis tänavu novembri seisuga on näiteks Rae vallas munitsipaallasteaiast lasteaiakohata 373 last, Viimsis 219, Sauel 150 ning mitmel pool veel kümneid mudilasi. 

Õiguskantsleri büroo nõunik Atko-Madis Tammarile jääb kohaliku omavalitsuse käitumine arusaamatuks.

"Kas see on see, et kohalikul omavalitsusel ei ole raha või on see, et kohalik omavalitsus ei suuda andmeid lugeda?" küsis Tammar. "Et ta ei suuda ette näha, et tal on nii palju lapsi, kellel võib olla lasteaiakohta vaja või on see selline hoiakute küsimus, et alusharidus ei ole nii oluline kohalikule omavalitsusele."

Rae abivallavanem Bärbel Salumäe rääkis, et valla sotsiaalne taristu ei ole tulnud elanikkonna kasvuga kaasa. "Kui me räägime Rae valla demograafilisest olukorrast, siis ümardatult 34 protsenti täna on meil alaealisi, varasemalt on see protsent isegi suurem olnud," ütles Salumäe.

Kuna seadus ütleb selgelt, et omavalitsus peab tagama elanikele soovi korral lasteaiakoha, on "Pealtnägija" kogutud andmete kohaselt halduskohtud üle Eesti teinud ligemale 10 aasta jooksul umbes 300 lahendit vaidluses, kus nõuti kohta lasteaias või lisakulude hüvitamist.

Arusaadavalt on suurima kohtade defitsiidiga valdades ka kõige rohkem vaidlusi. Näiteks Saue valla suhtes on olnud 14, Viimsi 15 ja Kiili valla kohta ligemale 30 vaidlust. 

Kohtunik Kadri Sullin ütles, et on kohalikke omavalitsusi, kes on kohtule vastanud, et lapsevanem pidi valda kolides teadma ja arvestama, et seal on lasteaiakohtade puudujääk. "Tegelikult on see seadusest tulenev kohustus. Nii et sellist arvestust ei pidanud ükski lapsevanem tegelikult tegema," lisas Sullin.

Kuna kohtud mõistavad sellistes vaidlustes järjest omavalitsuste kahjuks, sest seadus on selge, siis enamik valdasid on hakanud sõlmima kompromisse või probleemi muul moel lahendama asunud. Kuid Rae vald laseb järjekindlalt noortel peredel kohtusse minna. Seetõttu on nendega seoses ka pika puuga kõige rohkem selliseid kohtulahendeid – rohkem kui 50.

"Praktiliselt enamus kohtulahendeid, mis on tulnud, on jah vanemale jätnud suures osas õiguse," ütles abivallavanem Salumäe. "Ma nüüd ei julge protsendiliselt väita, aga 75 pluss on see protsent keskeltläbi, kus tegelikult kohtulahendid on välja nõudnud väiksema summa kui see, mida lapsevanem on esialgu taotlenud."

"Loomulikult on ka teistpidi olukordi olemas, kus on lapsevanem tulnud laua taha ja öelnud, et lahendame selle asja pigem siin ära. Aga kui me oleme juba selle tee valinud ja me oleme teistega niimoodi selle ringi läbi käinud, siis siin me jälle ei saa ühte lapsevanemat eelistada, et sinuga läheme kompromissile ja teisega seal ei lähe," lausus Salumäe.

Õiguskantsleri büroo nõunik Tammar märkis, et lapsevanem ei peaks tegelema kohtuvaidlusega, kus pole millegi üle vaielda.

"Lapsevanem peab hoolitsema selle eest, et lapsel oleks hea, et ta jõuaks lasteaeda, saaks trennis käia, kõht täis ja nii edasi. Ta ei peaks tegelema selliste asjadega nagu kohtuvaidlus ilmselges asjas, kus ei olegi tegelikult millegi üle vaielda. See on äärmiselt halb haldustegevus kohaliku omavalitsuse poolt," sõnas Tammar.

Isegi muidu neutraalsust säilitavad kohtunikud on selgelt häiritud, et Rae vald on juba ligemale 50 korda saanud kaotuse. Ka sellel aastal on Tallinna halduskohtusse jõudnud  11 samasugust Rae vallaga seotud vaidlust. 

"On neid kohalikke omavalitsusi, kes on leidnud kompromissi, on välja pakkunud kompromisse ja tõesti niimoodi need asjad on ka lahenduse leidnud," sõnas kohtunik Sullin. "Praegu ma ütleks, et kohtu poole pealt on väga raske enam midagi rohkem teha, sest kohus lahendab üksikjuhtumeid. Kui inimene tuleb kaebusega, siis ma saan seda lahendada. Ma ei saa ise proaktiivselt minna kuskile valda ja hakata ise järelevalvet tegema. Järelevalvet saab meil teha haridus- ja teadusministeerium."

Kui abivallavanem Salumäe räägib, et üks ühele sõlmitud kompromissid võivad riivata kellegi kolmanda õigusi, siis kriitikud juhivad tähelepanu, et kohtus käimine on vallale odavam kui probleemiga sisuliselt tegeleda. Umbes 50 kohtuasja tulemusel on Rae vald pidanud välja maksma peaaegu 50 000 eurot, millest umbes 9000 moodustavad õigusabikulud ja viivised. Seda enam, et paljud pered ei jaksa üldse kohtuteed jalge alla võtta. 

"See summa oli umbes niimoodi, et kas oli aastas 400 000 eurot kulu, muidu peaksid nad maksma, /…/ ehk siis põhimõtteliselt puhas kasum, mida nad saavad kasutada kuskil mujal laste arvelt," ütles lapsevanem Soans.

Lapsevanem Alex Kuusk märkis, et kui 10 aastat tagasi tegeles vallavanem isiklikult kohtus põhjenduste kirjutamisega, siis nüüd tegeleb sellega jurist. "Ja see on kindlasti suur kulu – ajakulu ja personalikulu, kõik, kes peavad erinevatele kirjadele vastama. Aga seda kulu Rae vald arupärimise peale ei anna välja, et kui palju see summa on."

Haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juht Raina Loom ütles, et temani on jõudnud info, et tegemist on rahateenimise skeemiga. "Ma ausalt öelda nüüd ei tea, kas see on mõistlik eetrisse lasta, aga minuni on jõudnud teave, et see on eraldi rahateenimise skeem. Ja kui see nõnda on, siis tuleks vaadata, kes on selle taga," sõnas ta.

"Oleme tegelikult informeerinud sellest ja sellega võiks natuke siis tegeleda ka korrakaitseüksused kohalikul tasandil, nii et probleem on kindlasti laiem. Ja veel kord – mina ei näe, et kodanikud peaksid oma elementaarset õigust minema kohtu kaudu nõudma," lisas ta.

Abivallavanem Salumäe sõnul oleks vahe kinnimaksmine ilma lisaküsimusteta vallale kulukam. "Üks variant ongi see, et maksame kõik vahed kinni ilma igasuguste lisaküsimusteta, eks ju. Ilmselgelt tähendab see millegi muu arvelt kinnimaksmist. On see mingi taristuküsimus, on see personali vähendamine, on see teede parandamine," ütles Salumäe. "Siin tuleb öelda, et kui me seda kohe automaatselt hüvitaks, siis ilmselgelt oleks see ka omavalitsusele kulukam."

Salumäe lükkab jutu advokaatide nuumamisest tagasi ja kinnitab, et kohtuasjadega tegelevad vallatöötajad.

Haridusministeeriumi õigusosakonna juht Raina Loom ütles, et ainus, mida nemad teha saaks, on rakendada valla suhtes sunniraha. 

"Haridus- ja teadusministeerium on tahtnud olla kõigi lastevanemate, laste ja kohalike omavalitsuste ja ka koolipidajate suhtes tegelikult ettevaatav, nõustav, toetav ja alles seejärel sanktsioneeriv. Ja kuna sunniraha ei saa küll karistusena võtta, kuid ta mõjub tegelikult ikkagi üsna range meetmena hariduspoliitilisest vaatenurgast, on sunnirahade määramine tõesti viimane abinõu meie vaatenurgast, aga Rae vald on just täpselt aasta aega tagasi ja natuke enam sunniraha nõudega saanud konkreetselt kolme lapse lasteaiakoha mittetäitmise kohustuse eest 640 siis ühe lapse kohta," rääkis Loom.

Abivallavanem Salumäe sõnul püüab vald leida lahendusi.

"Ega omavalitsused ei taha inimestele halba selles suhtes, et me tõesti püüame leida need lahendused, et lastevanematel oleks olemas korralikult lasteaiakohad sellel hetkel, kui nad seda vajavad. Ja nii nagu me alustasime – neljateistkümnendat lasteaeda me ehitame. See on ka natukene ikkagi mõtlemise koht, et nii väiksel territooriumil, jah, meil on suur elanike arv. Aga kui üle ühe kolmandiku on ikkagi alaealised, siis siin mängib paratamatult tulumaksu pool ka rolli, et me peame arvestama lihtsalt väga paljude erinevate nüanssidega, et lasteaiad ei ole kindlasti ainsad, kellega eelarve kokkupanekul arvestada," rääkis Salumäe.

Haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juht Raina Loom ütles, et Rae vald ei jää ministeeriumi tähelepanuta. "Me käime nendega jätkuvalt kohtumas ja oleme seda süsteemselt ka teinud. Ju me siis läheme rangemate sunnirahade väljakirjutamise suunas. Oleme seda alustanud. Meil takistusi ei ole. Kui tegelikult põhiõigused inimestel jäävad kaitseta, siis kindlasti oleme valmis rohkem tegutsema," sõnas ta.

Nii Soans kui ka Kuusk said oma lapsed lõpuks munitsipaallasteaeda ja hinnavahe tagasi, kuid julgustavad kõiki, kellel see ei õnnestu, kohtusse pöörduma.

Praegu on riigikogus teisel lugemisel uus alushariduse seadus, mis võrdsustaks muu hulgas eralastehoiud lasteaedadega ja peaks ekspertide hinnangul olukorra mõnevõrra paremaks tegema.