HTM saatis Eesti ülikoolidele kirja, et ootab kõrgkoolide ning esindatud asutuse seisukohti kõrgharidusse eraraha kaasamise osas: kuidas ja millises mahus peaks kõrghariduse rahastamisel kaasama eraraha?

TLÜ: õppemaks viib ajud Eestist

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik tõi vastuses ministeeriumile välja, et haridus- ja teadusministri stsenaariumi kohaselt jääb riigipoolne kõrghariduse rahastamine aastal 2026 pidama 284 miljoni euro juurde (riigieelarve strateegias kokku lepitud tase oli 307 miljonit) ning aastatel 2027-2030 riigipoolne kõrghariduse toetus ei tõuse.

Selle stsenaariumi realiseerudes hakkab kõrghariduse rahastuse osakaal langema allapoole 1,1-lt protsendilt SKT-st alates 2027. aastast ning õppejõudude palgatase muutub taas jätkusuutmatuks, kirjeldas Viik.

Siit lähtudes sai töörühm ülesande kaardistada võimalikke katteallikaid kõrghariduse rahastuse hoidmisel vähemalt 1,1 protsendi juures SKT-st.

"Selleks oleks vaja Eesti kõrgharidusse täiendavaid või kokkuhoidvaid vahendeid suurusjärgus umbes 30 miljonit aastas ehk umbes 100 miljonit eurot perioodil 2027-2030," nentis Viik.

Et koguda õppemaksust aastatel 2027-2030 veel 30 miljonit eurot aastas, oleks vaja 2027. aastal kehtestada õppemaks suurusjärgus 2700 eurot.

"Lähtume eeldusest, et õppemaksu ei saa kehtestada varem sisse astunud üliõpilastele ning et õppemaksu kehtestamine vähendab esmakursuslaste arvu 10–20 protsenti; seega oleks 2027. aastal Eesti ülikoolides umbes 11 000 uut õppemaksu maksvat esmakursuslast. Järgmisel aastal maksaksid õppemaksu juba ka teise ja veel aasta hiljem ka kolmanda aasta üliõpilased," sõnas Viik.

Tallinna Ülikool leidis, et väiksema summa puhul (kuni 500 eurot aastas) võivad administreerimiskulud ületada tulusid, kuid suurema õppemaksu summa puhul väheneb juurdepääs kõrgharidusele eelkõige vähem kindlustatud peredest pärit üliõpilastele ja suureneb majanduslik segregatsioon.

"Samuti tekib kiusatus poliitiliste otsustega ühe või teise eriala üliõpilased õppemaksust vabastada. Üks valitsus teeb õppemaksuvabastuse inseneridele, järgmine õpetajatele, kolmas arstidele ning kümne aasta pärast maksavad õppemaksu ainult õigusteadlased ja klassikalised filoloogid," märkis Viik.

TLÜ kardab ka, et õppemaksu kehtestamine viib tõenäoliselt senisest suurema hulga üliõpilaskandidaate välismaale õppima ning see suurendab emigratsiooni ja ajude väljavoolu Eestist.

Samuti oleks alates aastast 2030 juba jälle vaja õppemaksu tõstma hakata. "Nii tekib surve õppemaksu iga-aastaseks suurendamiseks. Ka USA ja Suurbritannia alustasid kunagi tagasihoidlike õppemaksudega," sõnas Viik.

Viik soovitab Austraalia mudelit

Viik märkis, et kui õppemaksu rakendada, siis Eesti puhul on kõige tähtsam teadvustada majanduslikust ebavõrdsusest tingitud juurdepääsu kahanemist kõrgharidusele. Parim variant selle ohu vältimiseks oleks tema hinnangul Austraalia mudel, kus õppemaksu tasutakse hilisema töötamise ajal rakenduvate maksude kaudu.

Kolme aastaga on tasulise ingliskeelse õppe kasumlikuks muutmine Eesti ülikoolides võimatu.

"Kui me tahaksime teenida 10 miljonit eurot aastas kasumit, siis oleks minimaalselt vaja käivet suurusjärgus 50 miljonit, mis tähendaks näiteks 10 000 välisüliõpilast õppemaksuga 5000 eurot või 5000 välisüliõpilast õppemaksuga 10 000 eurot. Selliste õppemahtude tekitamine võtaks paarkümmend aastat aega ja vajaks pikaajalist poliitilist kokkulepet talendipoliitika ja haridusimmigratsiooni osas," sõnas Viik.

EKA: tugisammas avalik rahastus

Eesti Kunstiakadeemia leiab, et kunsti- ja kultuuriharidus kui kultuuriline
väärtus peaks olema ligipääsetav ning võimalikult vaba sotsiaalsetest ja majanduslikest piirangutest.

EKA õppeprorektor Anne Pikkov märkis, et mõistab eraraha kaasamist toetava ja täiendava rahastuse allikana, kuid rõhutab et avalik rahastus peab jääma kunstiõppe peamiseks tugisambaks.

Tuginedes HTM-i ettepanekule, oleks üks võimalus kehtestada kõikidele
üliõpilastele õppe alustamise tasu, näiteks 500 eurot aastas. See tähendaks EKA 2024 eelarve tuludesse juurde 2,8 protsenti ehk 500 000 eurot, nentis Pikkov.

"Kui see meede rakendub ka juba tasulistele rahvusvahelistele õppekavadele, siis muutub see koondsumma juba kriitiliselt kõrgeks. Samuti on erialasid, kus kultuuriväljal pole ootamas piisavad sissetulekud. Peame vältima olukorda, kus õppe alustamise tasu võib saada andekatele otsustuskohaks, mitte valida soovitud eriala," lisas Pikkov.

Rahvusvahelistel õppekavadel rakendatava õppeteenustasu kohta kirjutas Pikkov, et kiire võrdlus Balti ja Skandinaavia riikidega näitab, et loomeerialad on enamasti vabad õppemaksust.

"Üleilmsete tippkunstikoolidega võrreldes peame aga hoidma atraktiivsust soodsamate õppemaksudega, et tagada ligipääs ka kohalikele üliõpilastele ja meelitada talente siia regiooni. See tähendab, et õppeteenustasu jääb alla tegelike kulude, mida selline haridus nõuab. EKA keskmine õppeteenustasu on
ligikaudu 3000 eurot aastas," märkis Pikkov.

Pikkov lisas, et EKA on sätestanud, et bakalaureuseõpe on igal juhul eestikeelne ja ingliskeelsed ehk tasulised õppekavad on vaid magistri tasemel.

Tartu Ülikool: õppetasu on poliitiline valik

"TÜ peab väga oluliseks riigipoolse kõrghariduse tegevustoetuse ostujõu säilitamist. Me ei ole nõus, et riigipoolne kõrghariduse tegevustoetus alates 2027 kuni 2030 külmutatakse ning et kõrghariduse põhirahastamine lastakse SKP suhtes taas langusesse," sõnas TÜ õppeprorektor Aune Valk.

Valk sõnas, et TÜ teeb ettepaneku, et kõrghariduse tegevustoetus kasvaks alates 2027. aastast SKP-ga või THI-ga proportsionaalselt, et tegevustoetuse reaalne ostujõud ei langeks.

"TÜ ei välista täiendavate õppetasude sisseseadmist eraraha kaasamiseks, kuid see on poliitiline valik. Ülikoole ei saa seada olukorda, kus ülikoolid peaksid riigi eest langetama poliitilisi maailmavaatelisi otsuseid," sõnas Valk.

Valgu hinnangul toob ühtlane õppetasu kõikidele üliõpilastele plussidena kaasa suurema üliõpilaste isikliku vastutuse erialavalikul ja õppele pühendumisel; pakub laia maksubaasi ja tulude prognoositavust; võimaldab suunata erialavalikuid stipendiumite või õppelaenu kustutamisega.

Miinustena toob Valk välja, et madalama sotsiaalmajandusliku taustaga peredest pärit noorte juurdepääs kõrgharidusele väheneb (põhjuseks ebakindlus investeerimisriski või laenu võtmisel).

Riigi toetuse külmutamise korral suureneb surve õppetasude edasiseks tõstmiseks.

Samuti on Valgu hinnangul siis raskem meelitada üliõpilasi Eesti ühiskonnale olulistele, kuid vähetasuvatele erialadele. "On oht kaotada andekad Eesti noored lähiriikidele, kus on tasuta õpe. Arvestatav osa riigipoolsest lisarahast läheks toetustele," ütles Valk.

Ühtlane õppetasu eeldab õppelaenu süsteemi loomist õppetasude maksmiseks, leidis TÜ.

"Õppetasu peaks olema piisavalt suur, et süsteemi väljatöötamine ja sellega kaasnev võitlus end ära tasuks. Õppetasude kogumaht ei tohiks ületada 20 protsenti (maksimaalselt 25 protsenti) tegevustoetuse mahust," lausus Valk.

Välistudengite arvu kasvatamine ei tasu ära

Välisüliõpilaste arvu suurendamine ja nendelt kõrgema õppetasu küsimine säästaks kohalikke üliõpilasi õppetasust; võimaldab teha talendipoliitikat stipendiumite abil ja suurendab kõrghariduse rahvusvahelistumist.

Samas toob Valk miinusena välja kitsa maksubaasi ja väikse lisatulu. Samuti - suur enamus välisüliõpilastest juba maksavad õppeteenustasu.

Erialade diferentseerimine (populaarsemad erialad tasulised ja teised tasuta) võimaldab küll juhtida nõudlust ja erialavalikuid, kuid on samuti kitsa maksubaasiga ja populaarsete erialade õppetasude "kasum" ei kata teiste erialade puudujääki.

TÜ tegi ettepaneku vaadata üle EL tõukefondide meetmete tingimused ja võtta need kiiremini kasutusse. TÜ näitel on tõukefondide osakaal kiiresti langenud, moodustades vaid alla kahe protsendi TÜ õppetuludest.

"Samas teame, et paljud teised Euroopa riigid on suunanud suuri summasid EL tõukefondidest, majanduse taasterahastust ja CO2-tuludest ülikoolide investeeringuteks," ütles Valk.

Maaülikool: tasuta õppija peaks Eestis töötama

Maaülikool peab vajalikuks, et õppimine riigile olulistes valdkondades ja kokku lepitud õppekohtade arvu piires on õppijale tasuta.

Erialadel, kus tööjõuvajaduse analüüsi alusel on vajadus väike, kuid huvilisi on, peaks olema võimalus õppida tasu eest ka eestikeelsel õppekaval täiskoormusega piiratud arvul kohtadel.

Maaülikool pooldab ka ettevõtetele maksusoodustuste tegemist, et tasemeõppes õppimise eest saaks maksta kolmas osapool.

"Hetkel pole võimalik eestikeelsetel õppekavadel tasu küsida, kui õpitakse
esmakordselt. Sel juhul oleks õppijale õppimine endiselt tasuta, kuid näiteks veterinaarmeditsiinis oleks võimalik selle arvelt vähendada inglise keeles õppijaid ja suurendada eesti keeles õppijate arvu," sõnas Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam.

Reintam märkis ka, et konkreetselt veterinaarmeditsiini õppekaval see summaarselt raha juurde ei tooks, sest üliõpilaste koguarv, keda suudame vastu võtta, on piiratud ruumi ja õppejõududega.

"Muudest Eesti Maaülikooli õppekavadest oleks võimalik õppemaks kehtestada näiteks maamajanduslikel (ärindus, haldus) õppekavadel, kuhu võiks tulla ka raha eest õppijaid," lisas Reintam.

Maaülikool ei poolda ka üleüldise õppemaksu kehtestamist eestikeelsetele õppekavadele, sealhulgas 500-eurose aastase administreerimistasu kehtestamist.

See tähendaks maaülikooli hinnangul enamikul nende ülikooli erialadel õppurite arvu vähenemist ning riigile olulistes sektorites veelgi suuremat järelkasvu puudujääki (põllumajandus, metsandus, inseneeria, kuid ka keskkonnaerialad).

Maaülikooli esindaja märkis, et tasuta õppimisega võiks kaasas käia kohustus pärast õpingute lõpetamist töötada teatud aeg Eestis valitud erialal. Kui suundutakse tööle teise riiki, on võimalus õppe maksumus tagasi nõuda.

Välisõppurite tasulise tasemeõppe tuludest moodustavad ligi 90 protsenti veterinaarmeditsiini ingliskeelse õppe tasud. "Veterinaarmeditsiini ingliskeelse õppe mahu kasvatamine nõuaks väga suuri investeeringuid täiendavasse taristusse ja õppejõududesse," nentis Reintam.

Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia: teine kõrgharidus võiks olla tasuline

EMTA väljavaated täiendava eraraha kaasamise kontekstis ei ole kindlasti soodsad, nentis EMTA rektor Ivari Ilja.

"Õpetame erialasid, mille õppekoha maksumus on väga kõrge. Meie üliõpilaste majanduslikud võimalused on aga enamasti üsna piiratud ja ka lõpetamise järgsed väljavaated palga osas pigem tagasihoidlikud. Meile tullakse õppima eelkõige kutsumusest, soovist end muusika või teatri alal loominguliselt teostada," sõnas Ilja.

EMTA seisukoht on, et alles peaks jääma ühe esimese astme ja ühe teise astme kõrghariduse tasuta omandamise võimalus eestikeelsetel õppekavadel. Kaaluda võib 10 aasta piiri kaotamist kõrgharidusseaduses, st et teine kõrgharidus oleks igal juhul tasuline.

Stipendiumide, õppetoetuste ja õppelaenu süsteem võiks soodustada Eestis
(nominaalajaga) õppimist ja õpingutejärgset töötamist, samuti peaks see arvestama suuri valdkondlikke erinevusi kõrgkooli lõpetajate sissetulekutes.

"Rahvusvahelised üliõpilased peaksid olema Eestisse oodatud ning riigi poliitika selles osas võiks olla ühtsem ja selgem. Välisüliõpilaste õppemaksude riiklikul reguleerimisel tuleks olla pigem ettevaatlik ja arvestada valdkondlike erinevustega. Tasu võtmine välisüliõpilastelt võiks olla reegel, kuid järsult kõrgele tõstetud õppemaksud võivad mõnes valdkonnas anda soovitule vastupidise tulemuse," lisas Ilja.

Tallinna Tehnikaülikooli visiooni, kuidas rahastada kõrgharidust aastatel 2027-2030, ei õnnestunud ERR-il neljapäeval saada. Lisame selle esimesel võimalusel.