Tartu Ülikool võiks ju seada eesmärgi jõuda maailma saja parima ülikooli sekka, kasvatada selle saavutamiseks hüppeliselt välisüliõpilaste arvu, laiendada võõrkeelset õpet ja suunata rohkem ressursse rahvusvahelise maine parandamisele, ent edetabelite võidujooksust olulisem on meie eestikeelne kõrgharidus ning selle kaudu eesti keele ja kultuuri areng.

Avatud maailmas ülikoolivalikut tehes võib aga mainekas edetabel olla noore inimese jaoks loogiline kvaliteedinäitaja. Siiski tasub enne otsustamist teada, millisest metoodikast kõrge edetabelikoht oleneb.

Juba paar kümnendit ilmub igal aastal järjest suuremal arvul maailma ülikoolide pingeridasid, mida koostavad nii ajakirjandusväljaanded, uurimisasutused, konsultatsioonifirmad kui mõnel juhul ka riigid ise. Võib julgelt väita, et maailma mainekamad edetabelid avaldavad üha suuremat mõju ülikoolide, üliõpilaste ning poliitiliste otsustajate valikutele, kallutades ka üldisi arusaamu kõrghariduse ja teaduse kvaliteedist.

Maine taastootmine

Ülikoolid reastatakse edetabelites ühe üldskoori alusel. Enne õppimisotsuse või ka ülikoolivaliku tegemist on aga peale edetabelikoha isegi olulisem vaadata näitajaid, mille põhjal see koht kujuneb: ülikoolide maine, teaduslik mõjukus ja õpetamise kvaliteet.

Veelgi sügavamale minnes näeb ka konkreetse eriala või teadusvaldkonna näitajaid. Sama ülikool võib eri pingeridades paikneda väga erinevatel kohtadel, kuna iga edetabeli koostaja kasutab oma metoodikat. Veelgi enam, ka sama edetabeli kokkupanemise metoodika muutub sageli.

Peame teadvustama, et edetabelid, mille koostamise metoodikas on tähtsal kohal maineküsitluste tulemused, on kujunenud ise arvestatavaks ülikoolide maine kujundajaks. Eriti mõjukas on konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) järjestus, kus mainekomponent määrab koguhindest lausa poole. Samuti on maineküsitlus oluline Briti ajakirja Times Higher Education (THE) koostamise metoodikas.

Nii tekib maine taastootmise efekt: mainekad ülikoolid on mainekad, kuna nad on edetabelite tipus. Maineküsitlused tekitavad kunstlikult mainepuudujäägi ehk olukorra, kus mainekaid ülikoole on piiratud arv.

Kas edetabelikoht või eesti keel ja kultuur?

Ka Eesti avalikkus pöörab tähelepanu sellele, millised meie ülikoolid on edetabelites (mitte kõik maailma ülikoolid ei kuulu sinna) ja mis kohal. Lisaks Tartu Ülikoolile on kõige mõjukamatesse edetabelitesse jõudnud Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool.

Siiani on Tartu Ülikooli koht järjepidevalt paranenud, kuid eelmisel aastal toimus märgatav langus kolmes mõjukamas pingereas: THE, QS-i ja Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk nn Shanghai edetabelis (vt tabel).

See pani küsima, kas teeme midagi valesti, jätame midagi olulist hoopis tegemata või on madalam koht põhjustatud teguritest, mida me mõjutada ei saa. Ja kas langus tähendab ikka langust? Nagu ikka on tõde kuskil vahepeal.

Edetabelites võrreldakse ülikoole ühesuguste näitajate alusel, mis ei erista ei ülikoolide strateegilisi valikuid ega ka sotsiaalset keskkonda, milles ülikoolid neid valikuid teevad. Näiteks on Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli kohus hoida, arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri. Iseenesestmõistetavalt tuleb seda teha kõrgel teaduslikul tasemel.

Paraku ei arvestata üleilmsetes edetabelites teaduse kvaliteeti hindavate näitajate arvutamisel eriti suurel määral kohaliku keele ja kultuuri jaoks esmavajalikke ja eripäraseid teadusalasid, mis ei pruugi saada rahvusvaheliselt tuntuks. Seetõttu on laia erialase profiiliga ülikoolidel keerulisem edetabelites kõrget kohta saavutada.

Üldistatult: see, mis on ülikooli tegevuses oluline eesti keele ja kultuuri hoidmiseks, hoiab meid edetabelite konkurentsis tagasi. Nii on igati kohane küsida, kui tõsimeelselt peaksime selles võidujooksus osalemist võtma, teades, kui tähtis on meie jaoks säilitada eestikeelne kõrgharidus.

Edetabelikoht kui äritehing

Võidujooks on aga armutu. Ehkki võib tunduda, et pingeread kujunevad sõltumatult ja võrdsetel alustel, on tegelikkus palju mitmeplaanilisem.

THE ja QS-i koostajad on äriettevõtted, kes pakuvad ülikoolidele tasulist konsultatsiooniteenust ehk võimalust näha täpsemalt pingeridade koostamise metoodikat ja saada soovitusi, milliste konkreetsete sammude abil on võimalik jõuda paremale positsioonile. Sisuliselt tähendab see, et kui ülikooli strateegiline valik on saavutada kõrge edetabelikoht, on see võimalik osta.

Ülikoolid, kelle jaoks on koht edetabelis esmajärguline, kasutavad seda võimalust, tehes väga teadlikult suunatud ja kallist turundustööd selleks, et oma seisu parandada, olgu siis sihiks suur nähtavus välismaiste ettevõtete seas, kellelt edetabelikoostajad ülikoolide kohta arvamust küsivad, välisüliõpilaste arvu jõuline kasvatamine või üle maailma sisseostetavad tippteadlased, kelle olemasolu kergitab samuti ülikooli ülespoole.

Olen ise olnud aastaid maailma enimviidatud teadlaste nimekirjas (see on üks järjekordne edetabel) ja näinud, kui jõuliselt saadavad näiteks Araabia ülikoolid meiesugustele värbamiskutseid. Nad pakuvad tippteadlasele hästitasustatud lepingut, mille põhitingimus on see, et teadustöö avaldamisel on nende ülikooli aadress näidatud peamise tööandjana. Koduülikoolist lahkumist üldjuhul ei nõuta ja sageli tehakse ka täiesti sisulist teaduslikku koostööd.

Miks ikkagi on koht edetabelis ülikoolidele nii oluline?

Hoolimata metoodika küsitavusest peegeldab see mingil määral ülikooli kvaliteeti üleilmses võrdluses. Laias laastus võib aga öelda, et peamiselt on edetabelikoht ülikoolide jaoks turundusargument.

Tahame seda või mitte, aga üliõpilaskandidaadid, nende vanemad, ajakirjandus ja poliitikakujundajad kasutavad pingeridasid autoriteetsete allikatena ülikoolide headuse üle otsustamiseks. Tabelikohal on reaalsed tagajärjed, mis mõjutavad näiteks ülikoolide sissetulekut, andekate üliõpilaste arvu ja teadlaste hulka.

Itaalia endise peaministri Mario Draghi hiljutises aruandes Euroopa Liidu konkurentsivõime tuleviku kohta on pööratud erilist tähelepanu Euroopa ülikoolidele, mh vajadusele kergitada nende kohta edetabelites. Sestap, kuigi Tartu Ülikool pole kunagi seadnud oma arengueesmärgiks tõusu üleilmsetes pingeridades, on siingi neid tulemusi pidevalt huviga jälgitud ja loomulikult rõõmustatud, kui meie koht paraneb.

Mis on kukkumise taga?

Mis juhtus mullu, kui nägime üle aastate Tartu Ülikooli positsiooni järsku langust kolmes peamises edetabelis?

THE ja QS-i puhul oli see 2023. aastal tingitud peamiselt edetabeli koostajate kehtestatud suurtest metoodikamuutustest (ARWU koostamise metoodika on jäänud samaks, nii et selle edetabeli puhul tuleb põhjusi otsida mujalt). Seejuures pole eelmiste aastate tulemusi uue metoodika alusel ümber arvestatud, mistõttu pole võimalik täpselt hinnata, kas kukkumise kõrval on ka tegelik kvaliteet halvenenud.

Näiteks THE edetabelis vähenes Tartu Ülikooli üldskoor 2023. aastal vaid 1,3 punkti (2022. aastal oli näitaja 51,2–54,3, 2023. aastal 51,1–53), kuid pingereas tähendas see kukkumist tervelt 100 koha võrra (vastavalt 201–250 vs. 301–350).

Osalt näitab see kindlasti tihedat konkurentsi – tipus olles on ka väikesed muutused väga suure mõjuga –, teisalt on langusel kindlasti ka sisulisi põhjusi ja meil on vaja jälgida, kas see suundumus jätkub.

THE on seni rakendanud oma metoodikas mitmesuguseid kompenseerivaid soodustusi, et tasandada lõhet teadusrikaste ja -vaeste riikide ülikoolide tulemustes. Ka Tartu Ülikool kuulus kuni 2022. aastani nende hulka, kelle teadusmõjukus sai seeläbi lisavõimenduse. 2023. aastal kujundas THE ka oma teaduskvaliteedi näitajad põhjalikult ümber.

Tartu Ülikool on seetõttu langenud selle näitaja poolest tunamulluselt 115. kohalt 207. Sellegipoolest on see maailma arvestuses tubli tulemus – kui maailmas on hinnanguliselt 25 000 ülikooli, siis THE edetabelisse on neist jõudnud veidi üle 2000, st vähem kui kümnendik.

Lisaks arvestatakse edetabelites (THE, QS) ühe teaduskvaliteedi mõõdikuna akadeemilise töötaja kohta keskmiselt avaldatud kõrgetasemeliste artiklite arvu. Siingi on Tartu Ülikooli koht pingeridades paaril viimasel aastal alanenud. Tõenäoliselt on põhjuseks ülikooli akadeemilise töötajate arvu suhteliselt hüppeline kasv, sest varem üliõpilase staatuses olnud doktorantidest said doktorant-nooremteadurid ehk akadeemilised töötajad. Nooremteadur on alustav teadlane, kellelt ei saagi oodata kohe suurt kõrgetasemeliste artiklite mahtu.

Tegelikud sihid

Peame nii riigis kui ka ülikoolis pöörama väga tõsiselt tähelepanu sellele, kuidas me hoiame oma parimaid teadlasi, kuidas soodustame tippude tulekut ja jäämist Eestisse ning kuidas harime noori tippteadlasi. See pole pinnapealne maineküsimus, et püsida heal edetabelikohal, vaid absoluutne vajadus, kui tahame oma ühiskonna arengut toetavat maailmatasemel tippteadust.

Rahvusvaheline tipptasemel teadusülikool saab enda kvaliteeti hinnata üksnes rahvusvahelises võrdluses. Selle kõrval peame aga kokku leppima, millised mõõdikud on meile endile siin Eestis olulised, milles me end teistega võrdleme ja mida sisuliselt parandame. Akadeemilise edenemise aluseks on aastakümnete pikkune eesmärgistatud töö.

Oleme Tartu Ülikooli arengukavas teadlikult sõnastanud sihi jõuda Põhjamaade parimate teadusülikoolidega samale tasemele. See ei tähenda mitte kohta edetabelis, vaid sarnaseid sisulisi väärtusnäitajaid nii õppe- kui ka teadustöös. Kui selle tulemusena tõusevad Eesti ülikoolid ka rahvusvahelistes pingeridades, siis ei too see tulu mitte ainult ülikoolidele endile, vaid kogu Eesti riigile.