Võrku ühendatud päikeseparkide koguvõimsus oli läinud aastal 812 megavatti. Arengukava järgi peaks see näitaja 2035. aastaks kerkima 1600 megavatini. Hinnanguliselt tähendaks see tootjatele 195 miljoni euro jagu investeeringuid, kusjuures eraldi toetusmeetmeid ministeerium päikeseenergiale ei plaani.

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga märkis, et 1000 megavati piir ületati juba sel aastal.

"Tegelikult päiksepaneele mingil määral toetatakse ka edasi aga sellisel juhul, kui nad on koos tervikrenoveerimisega," rääkis Uiga ERR-ile. "Tõenäoliselt põllu peale täiendavaid uusi arendusi ei tehta. Küll aga paigaldatakse päiksepaneele täiendava tarbimise juurde."

Kliimaministeeriumi hinnangul võib päikseparkide koguvõimsus kasvada 2040. aastaks 2500 megavatini ning 2050. aastaks 4000 megavatini.

Osa tuuleparke võiks tulla ka turu vastu

Maismaa tuuleparkide koguvõimsus oli möödunud aastal 317 megavatti. Praegu käivad paljudes kohalikes omavalitsustes eriplaneeringud, millega tuulikute jaoks sobilikke alasid ette valmistatakse. Ministeerium ootab, et 2035. aastaks on Eestis 3000 megavati jagu maismaa tuuleparke. See arenguhüpe eeldab hinnanguliselt 3,45 miljardi euro eest investeeringuid.

Jaanus Uiga märkis, et selle aasta lõpuks peaks Eestis olema juba 700 megavati jagu maismaatuuleparke.

Ministeerium arvestab, et praegu veel valitsuses kokku leppimata nelja TWh suurune vähempakkumine pakub sektorile 30 miljoni euro jagu taastuvenergia toetust aastas. See võiks Uiga sõnul tuua umbes 1400 megavati jagu täiendavaid tuuleparke. "Ja mis sealt üle on, me ikkagi näeme, et saab tulla pikaajaliste elektri ostulepingute vastu ka," sõnas Uiga.

Sarnane ootus on kliimaministeeriumil ka meretuuleparkide puhul. Praegu kavandatakse meretuuleparkidele kahe TWh ulatuses vähempakkumisi, mis tähendab aastas umbes 130 miljoni eurost toetust. Selle toel loodab ministeerium meelitada merele tuhande megavati jagu tootmisvõimsust, mis eeldab arendajatelt umbes kahe miljardi eurost investeeringut.

2040. aastaks võiks meretuuleparkide koguvõimsus kasvata 1500 megavatini ja 2050. aastaks 2500 megavatini.

"Meretuule potentsiaal on üle 7000 megavati," sõnas Uiga. "Need tuleviku ärivõimalused on lisaks elektrimüügile ka näiteks vesinikus.  Elering ning Soome, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa põhivõrgu ettevõtjad on algatanud projekti, et kavandada vesinikutransiidiks ühine toru."

Auvere võib üle minna biomassi põletamisele

Kokkuvõttes ootab kliimaministeerium, et 2035. aastal on Eestis taastuvelektri tootmisvõimsusi 5600 megavati ulatuses. 2040. aastaks peaks taastuvelektri koguvõimsus kasvama 7000 megavatini ja 2050. aastaks 9500 megavatini.

"Eestis on vaja lisaks taastuvenergia võimsustele ka juhitavat võimsust," rääkis Uiga. "2030. aasta vaates on see 1000 megavatti, 2035. aasta vaates ehk tarbimise kasvades juba 1200 megavatti."

Praegu pakub suurema osa juhitavast võimsusest põlevkivi.

2035. aastaks loodab valitsus põlevkivist elektritootmise lõpetada. Kuid senikaua soovib kliimaministeerium vähemalt osa põlevkiviblokid varus hoida. Pelgalt turutingimuste põhjal võiks Eesti Energia enamiku neist juppideks võtta.

"Praegu me plaanime 2026. aastast, juhul, kui seaduseelnõu selleks ajaks jõustub, rakendada meedet, millega saab juhitavale võimsusele maksta täiendavat toetust, et see olemas oleks. Tellimuse teeb Elering ja seda rahastataks meie võrgutasudest," rääkis Uiga.

Biomassi põletavad koostootmisjaamad pakkusid läinud aastal vaid 150 megavati jagu tootmisvõimsust. Kliimaministeerium prognoosib, et 2035. aastaks kerkib see näitaja 422 megavatini ning püsib nii kõrgel kuni 2040. aastani. Hiljem hakkab biomassi roll taas langema.

Uiga sõnul on selles arvestuses ootus, et Auvere elektrijaamas hakatakse pärast põlevkivist loobumist biomassi põletama.

Uiga lisas, et mida kaugemale ette vaadata, seda rohkem on prognoosimatust. Näiteks pole praegu veel kindlust, et Auvere elektrijaama biomassile viimine ennast ära tasub.

"Kui see investeering on liiga suur, siis tuleb leida mingi muu lahendus. Meil on 2035. aasta vaates aega neid plaane ümber seada ja täiendavaid juhitavaid võimsusi tekitada," ütles Uiga. Ta märkis, et Eesti Energia kasutab Auvere jaama ka õlitootmisest järele jääva uttegaasi põletamiseks.

Seda, et biomassi kosotootmisjaamasid vastu turgu juurde ehitatakse, Uiga ei usu kuna see eeldaks suurt soojatarbijat.

Põhimõtteliselt võiks kandidaat olla Narva linn, kuid seni on kaugküttega seotud koostootmisjaamasid ehitatud toetuste najal. Sestap prognoosib kliimaministeerium, et Narvat hakatakse tulevikus kütma biomassikatla ja soojuspumba koostöös.

Maagaasi roll kasvab

Senisest suuremat rolli elektritootmises hakkab mängima maagaas. Praegu on Kiisa varuelektrijaamas 250 megavati jagu tootmisvõimsust.

"Me näeme, et 750 megavatti gaasijaamu võiks koos Kiisaga olla tegelikult juba 2030. aasta vaates, sest siis me ei pea hoidma nii palju alles põlevkivielektrijaamu," sõnas Uiga ning lisas, et gaasielektrijaamad pääsevad turule kergemini.

Uued gaasijaamad eeldavad hinnanguliselt 650 miljoni euro jagu investeeringuid.

Kliimaministeerium usub, et nende rajamiseks annab lükke Eleringi sagedusreservide hange, mille tulemused peaks selguma järgmise aasta esimeses pooles.

"Mida kiiremini saab ettevõte valmis, seda kiiremini saab ta ka garanteeritud tulu. Aga realistlikult on 2028. või 2029. aastal see aeg, kui nad saaksid töösse asuda," ütles Uiga.

Juhitavate võimsuste tagamine, sealhulgas põlevkivijaamade varukshoidmine eeldab järgmise kümne aasta jooksul kokku umbes 430 miljonit eurot toetust.

2050. aastaks oodatakse 2900 MW juhitavaid võimsusi

Ministeerium prognoosib, et biomassi, uttegaasi ja maagaasi põletamine võiks Eestile 2035. aastaks tagada 1250 megavati jagu juhitavaid võimsusi. 2040. aastaks peaks juhitavaid võimsusi olema 1700 megavati ulatuses ning veel kümme aastat hiljem 2900 megavati jagu.

Kust see täiendav võimsus tuleb, ei saa ministeeriumi hinnangul veel täpselt öelda.

Võimalustena räägitakse nii tuumaenergeetikast, vesinikust kui taastuvgaaside põletamisest.

Selleks, et riik saaks ennast tuumaenergeetika tulekuks valmis seada, kulub kuni 2035. aastani umbes 70 miljonit eurot. Uiga sõnul kuluks oluline osa rahast täiendava regulaatori loomiseks.

"Otsust tuumaenergia riigiks saada pole tehtud," sõnas Uiga. "Riigikogu on öelnud, et me hoiaksime selle ukse lahti, et me tegeleksime õigusliku raamistiku ettevalmistamisega. Ja siis, kui meile saabub suurem selgus selliste tehnoloogiate olemasolu ning kasutatavuse ja maksumuse osas, siis saab selle otsuse ka informeeritult teha."

Salvestusvõimsused peaksid tulema turu vastu

Lisaks juhitavatele tootmisvõimsustele ootab kliimaministeerium 2035. aastaks ka 1500 megavati jagu salvestusvõimsust. See eeldaks ettevõtetelt hinnanguliselt 2,4 miljardi euro jagu investeeringuid.

Uiga märkis, et juhitavaid tootmisvõimsusi salvestustehnoloogiad ei asenda, samas aitavad need siluda päevasiseseid hinnatippusid.

"Me näeme ka esimesi akuparke, mis rajatakse täiesti turu vastu. Hiljuti asetati nurgakivi ühele, mis peaks valmima järgmise aasta aprillis," sõnas Uiga.

Eraldi vähempakkumist pole kliimaministeerium salvestusseadmetele plaaninud.

Taastekava toel rajatakse küll pisut üle kümne megavati jagu akusid kuid see on vaid väike osa sihist. Kusjuures 2030. aastaks ootab ministeerium juba 1000 megavati jagu salvestusseadmeid.

Uiga ütles, et salvestusseadmed hakkavad rohkem tulu tooma siis, kui taastuvenergiat juurde tuleb.

"Meil käivituvad uued sagedusreservide turud. Praegu näeme, et me pigem turukorralduslike meetmetega hoogustame salvesteid," sõnas Uiga. Paldiskisse kavandatava vesisalvesti rajajad saaks tema sõnul taotleda raha ka Euroopa ühendamise rahastust.