2023. aastal tõusis Eestis registreeritud kuritegude arv, enne seda oli üle 10 aasta langustrend, ütles ERR-ile justiitsministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elis Maria Oldekop.

Ministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal 27 465 kuritegu. Enim levinumad kuriteod olid vargused (8027), kehaline väärkohtlemine (5429) ja mootorsõiduki joobes juhtimine (2429).

Kuritegevuse tõus jätkub ka sel aastal, märkis Oldekop. Ta täpsustas, et registreeritud kuritegude koguarv on ligikaudu neli protsenti suurem kui eelmisel aastal. Erilist muret teevad erinevat sorti kelmused, mis näitavad eelmise aastaga võrreldes 25-protsendist tõusu.

Kelmuseid ja arvutikelmuseid registreeriti 2023. aastal kokku 3223; hinnanguliselt võib neist ligikaudu 2100 olla toime pandud arvuti abil. Arvutikelmustest 25 protsenti olid petukõned ja -sõnumid. 2024. aasta esimese 10 kuuga registreeriti kokku 3091 kelmust ja arvutikelmust, mis on 25 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Viimastel aastatel on enamik kõigist kelmustest pandud toime mõnes elektroonilises kanalis: helistatud, saadetud SMS, sõnum meiliaadressile, kasutatud pangakaarti või enda valdusse saadud PIN-koode ja võltsitud elektroonilist allkirja, võetud ekraanil üle pangakonto vms. Samal ajal on vähenenud muude viiside osatähtsus: allkirja võltsimine paberdokumendil, teise inimese dokumendi kasutamine liitumis- või järelmaksulepingu vormistamisel jms, selgitas ministeerium.

Alaealiste õigusrikkumiste arv on languses

Kui üldine kuritegevus tõuseb, siis alaealiste puhul on näha, et nende õigusrikkumiste koguarv, see tähendab väärteod ja kuriteod kokku, on languses, ütles Oldekop.

Suur osa alaealiste õigusrikkumistest on väärteod (2023. aastal 3164), mis on juhuslikud, teistele kahjuta või väikese kahjuga rikkumised: alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, pisivargused, jalg- või tõukerattaga liiklusreeglite rikkumised. Kuritegusid registreeriti 768, need olid peamiselt vägivallakuriteod (44 protsenti) ja asjade ebaseaduslik omastamine (26 protsenti).

2023. aasta kriminaalpoliitika põhialuste täitmise ülevaatest nähtub, et võrreldes lähinaabritega on mure kuritegevuse pärast Eesti inimeste seas üsna väike, märkis Oldekop. Suuremaks mureks peetakse hoopis elukallidust ja hinnatõusu (59 protsenti eestimaalastest, EL keskmine on 45 protsenti).

Sotsiaalmajanduslik olukord on pannud inimesed rohkem varastama

Justiitsminister Liisa Pakosta väitis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaalmajanduslik olukord on pannud inimesed rohkem varastama.

Sotsiaalmajandusliku olukorra viide tuleneb justiitsministeeriumi tellitud varguste analüüsist, selgitas Oldekop.

"Seal toodi välja varaste tüübid, sealhulgas need, kes varastavad enda tarbeks (varastatakse toidu- ja esmatarbekaupu), ja kes varastavad selleks, et toita oma sõltuvust (varastatakse kaupu müügiks, et saadud raha eest osta uimasteid). Selle teema puhul on analüüsitud ja leitud neid seoseid," rääkis Oldekop.

"Kasvanud kelmuste puhul saab viidata näiteks tehnoloogia arengule, mis on võimaldanud laiendada potentsiaalsete ohvrite ringi. Näeme täna, et paljud telefoni- ja netikelmused on toime pandud piiri tagant, aga registreeritud kuriteod ja kannatanud on Eestis," lisas ta.