Oluline laupäeval, 16. novembril kell 22.10:

- Sõbiha: Pyongyang tahab Ukraina sõjas osalemise eest tuumatehnoloogiat;

- Zelenski pärast kohtumist Iwayaga: Jaapanilt tuleb värsket toetust;

- G7: Venemaa on ainus takistus õiglasele rahule Ukrainas;

- Zelenski hinnangul võib Trumpi võimulesaamine sõja lõppu kiirendada;

- Ukraina peab tegema kõik endast oleneva, et sõda Venemaaga lõppeks järgmisel aastal diplomaatia abil, ütles president Volodõmõr Zelenski;

- ISW: Kreml suurendab survet Euroopale, et saada läbirääkimiste eel soodsam positsioon;

- Weimari kolmnurk arutab koos Kallasega sõja lõpetamist Ukrainas;

- Scholz rääkis pärast Putinile helistamist ka Poola peaministri Tuskiga;

- ÜRO: oktoobris hukkus Ukraina sõjas vähemalt 183 tsiviilisikut;

- Meedia: EL on saanud tõendeid Hiina relvaabist Venemaale Ukraina vastu;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1650 sõdurit.

Sõbiha: Pyongyang tahab Ukraina sõjas osalemise eest tuumatehnoloogiat

Põhja-Korea tahab vastutasuks osalemise eest Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu saada ligipääsu Vene tehnoloogiale raketi-, tuuma- ja muudes sõjalistes programmides, ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha laupäeval viitega oma riigi kogutud luureandmetele.

"See on äärmiselt ähvardav," ütles Sõbiha koos Jaapani kolleegi Takeshi Iwayaga antud ühispressikonverentsil Kiievis.

Tema sõnul ei saa selline olukord Ukraina partnereid külmaks jätta ning seetõttu tuleb sellistele ohtudele üheskoos vastu astuda.

Ukraina ministri sõnul suudab vaid Ukraina tugev ja süsteemne toetamine peatada Venemaa ja tuua kõikehõlmava ja õiglase rahu.

"Vene Föderatsiooni lüüasaamine Ukrainas peatab teised agressorid ja kogu kurjuse telje agressiivsete plaanide haumisest," ütles Sõbiha.

Samuti rääkis Sõbiha, et arutas oma Jaapani kolleegiga üksikasjalikult saareriigi kaasamise viise Ukraina võiduplaani ja rahuvalemi praktilisse elluviimisse.

Lisaks arutati varem sel aastal kahe riigi juhi allkirjaga Ukraina toetamise ja koostöö lepingu täitmist.

Zelenski pärast kohtumist Iwayaga: Jaapanilt tuleb värsket toetust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval pärast kohtumist Kiievit väisava Jaapani välisministri Takeshi Iwayaga, et saareriigilt tuleb täiendavat abi.

"Jaapanilt tuleb uus abipakett. Loomulikult rääkisime Jaapani välisministriga Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamisest, meie majanduskoostööst Jaapaniga, ülesehitusest ja sellest, kuidas õiglast rahu lähemale tuua," ütles Zelenski videopöördumises.

Presidendi sõnul valmistub Ukraina kõnelusteks Jaapani uue peaministri Shigeru Ishibaga.

Samas tänas Zelenski välisministrit ja kogu Jaapanit Ukrainale 12 miljardi dollari suuruse toetuse eest alates täiemahulise sõja algusest 2022. aasta veebruaris.

Zelenski arutas Iwayaga ka seda, kuidas Põhja-Koreast on saanud Venemaa kaasosaline ja kuidas stalinistlik riik aitab Putinit tema kuritegelikus sõjas.

Zelenski ütles, et andis Iwayale ülevaate Põhja-Korea sõjaväelaste tegevusest Venemaal Kurski oblastis, aga ka kõigist Pyongyangi ja Moskva koostööst tulenevatest ohtudest. Tema sõnul õpetab Venemaa Põhja-Koreale kaasaegset sõjapidamist.

"See võib põhjustada märkimisväärset laiemat destabiliseerumist. Me peame koos ja kõigi teiste meie partneritega sellele vastu astuma," lausus Ukraina riigipea.

G7: Venemaa on ainus takistus õiglasele rahule Ukrainas

Venemaa on ainus takistus õiglase rahu saavutamisel Ukrainas, märkis arenenud tööstusriikide ühendus G7 laupäeval avalduses, mis pühendati Venemaa täiemahulise sissetungi peagi saabuvale 1000. päevale. 

"Venemaa on ainus takistus õiglase ja kestva rahu saavutamisel," märkis G7 avalduses. "Oleme ühtsena Ukraina kõrval."

G7 ühendus, kus lisaks roteeruvale eesistujamaale, mis praegu on Itaalia, kuuluvad veel Ühendkuningriik, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan ja USA, kinnitas endale võetud kohustust panna Venemaa maksma ränka hinda agressioonisõja põhjustamise eest sanktsioonide, ekspordikontrolli ja teiste tõhusate meetmete kaudu.

Ühendus väljendas vankumatut toetust Ukrainale seni, kuni vaja.

"Me seisame solidaarsena, panustades (Ukraina – BNS) võitlusse suveräänsuse, vabaduse, iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja selle ülesehituse nimel. Samuti tunnistame Venemaa agressiooni mõju haavatavatele inimestele kõikjal maailmas," seisis Itaalia koostatud ühisavalduses.

Zelenski hinnangul võib Trumpi võimulesaamine sõja lõppu kiirendada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et USA riigipeaks valitud Donald Trumpi ametisse astumine võib aidata Venemaa sõja tema riigi vastu kiiremini lõpetada.

"Kindel on, et see sõda saab varem läbi selle meeskonna poliitikaga, mis nüüd Valget Maja juhtima hakkab. See on nende lähenemine, nende lubadus oma kodanikele," ütles Ukraina president reedel intervjuus Ukraina meediaväljaandele Suspilne.

Zelenski sõnul oli tal Trumpiga konstruktiivne vestlus, kui ta pärast Trumpi valimisvõitu talle helistas. Ukraina presidendi sõnul kuulis Trump, millised on Kiievi seisukohad.

"Ma ei kuulnud midagi, mis oleks meie seisukoha vastu," rõhutas ta.

Vastates küsimusele, kas Trump esitas Ukrainale nõudmise osaleda läbirääkimistel Venemaaga, ütles Zelenski: "Me oleme iseseisev riik ning me oleme selle sõja ajal - meie rahvas, ja mina isiklikult kõnelustel USA ja Trumpi ja Bideni ja Euroopa liidritega, tõestanud, et meiega retoorika "istu ja kuula" ei toimi."

"Meie jaoks on väga tähtis õiglane rahu, et ei oleks tunnet, et me kaotasime meie parimad [inimesed] ebaõigluse tõttu, mis meile peale suruti. Sõda lõpeb, kuid konkreetset kuupäeva ei ole," rääkis Zelenski.

Zelenski: peame püüdma lõpetada sõda diplomaatia abil järgmisel aastal

Ukraina peab tegema kõik endast oleneva, et sõda Venemaaga lõppeks järgmisel aastal diplomaatia abil, ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Meie poolelt peame tegema kõik, et see sõda lõppeks järgmisel aastal, lõppeks diplomaatiliste vahenditega," ütles Zelenski laupäeval eetrisse antud intervjuus.

Zelenski tunnistas, et lahinguväljal Ida-Ukrainas on olukord keeruline ja Veneväed teevad seal edusamme.

Ukraina president rõhutas ka, et tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin ei ole rahuleppega nõustumisest huvitatud, küll aga oleks aja viitmiseks nõus kõnelusi pidama.

Zelenski ütles, et USA seadused ei võimalda tal kohtuda presidendiks valitud Donald Trumpiga enne tema ametisseastumist järgmise aasta jaanuaris. Ukraina liider ütles, et räägib pigem ainult Trumpi endaga kui mõne tema esindaja või nõunikuga.

"Mina Ukraina presidendina võtan tõsiselt ainult vestlust Ameerika Ühendriikide presidendiga, kogu lugupidamise juures mis tahes saatjaskonna või teiste inimeste vastu," rääkis ta.

Zelenski ütles ka, et saab Trumpi positsioonist sõja suhtes aru alles pärast temaga kohtumist.

"Ma ei taha teile valetada. Ja seetõttu võin teile ausalt öelda, et saan aru president Trumpi seisukohast pärast seda, kui me temaga kohtumisel sellest kõigest üksikasjalikult räägime. Ja ma pole kindel, et seda saab õigesti teha enne, kui ta Valgesse Majja saab," rääkis Zelenski vestlusel USA Columbia ülikooli tudengite ja õppejõududega.

Tema sõnul on Trumpil pärast ametisseastumist täielik legitiimsus geopoliitikaga tegelemiseks.

ISW: Kreml suurendab survet Euroopale

Mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) analüütikute hinnangul on Venemaa suurendanud survet Euroopa riikidele seoses oma sõjaga Ukrainas ning  USA presidendivalimiste järel tekkinud ebamäärase olukorraga, et kallutada neid endale soodsamale positsioonile.

"Kreml intensiivistab oma kampaaniat, mille eesmärk on mõjutada Lääne otsuste tegemise protsesse enda kasuks enne võimalikke tulevasi läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamise üle," märkis ISW oma reedeõhtuses ülevaates.

Sõjauuringute Instituut viitas reedel toimunud Saksa kantsleri Olaf Scholzi ja Vene režiimijuhi Vladimir Putini telefonikõnele, milles Putin sai korrata Kremli narratiivi eesmärgiga mõjutada Saksamaa valitsust ja teisi lääneriike suruma Ukrainat enneaegsetele rahuläbirääkimistele, selle asemel et pakkuda Ukrainale täiendavat sõjalist toetust.

ISW tõi ka esile, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Scholzi-Putini kõnet Pandora laeka avamiseks ja hoiatas, et see aitab Putinil saavutada tema põhieesmärke - vähendada oma isolatsiooni rahvusvahelises kogukonnas ja pidada läbirääkimisi Venemaa tingimustel, mis ei vii aga kuhugi.

Mõttekoda meenutas ka, et Putin ja teised Venemaa kõrged ametiisikud on viimasel ajal hoogustanud oma retoorikat, püüdes mõjutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi moodustatava administratsiooni välispoliitikat.

"Kreml on ka hiljuti korranud oma soovimatust teha kompromisse võimalike tulevaste läbirääkimiste tingimuste osas, osutades samas kindlalt, et tema kauaaegne eesmärk - Ukraina täielik kapitulatsioon - jääb muutumatuks," tõdes ISW.

Instituut viitas ka Venemaa tippametnike, sealhulgas julgeolekunõukogu sekretäri Sergei Šoigu ja kaitseministri Andrei Beloussov telefonikõnedele lääne poliitiliste ja sõjaväejuhtidega, et edendada Kremli narratiivi ning sundida läänt tegema ennatlikke järeleandmisi Ukraina suveräänsuse ja  territoriaalne terviklikkuse osas.

Sellest hoolimata jätkavad Ukraina läänepartnerid Ukrainale sõjalise abi andmist erinevate vahendite ja platvormide kaudu, rõhutas ISW.

Weimari kolmnurk arutab koos Kallasega sõja lõpetamist Ukrainas

Järgmisel nädalal toimuvad Varssavis kõige olulisemad läbirääkimised Venemaa algatatud sõja üle Ukrainas, teatas Poola välisminister Radek Sikorski. Kohtumisel osalevad Weimari kolmnurka kuuluvad Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa, aga ka Ukraina väliminister ning Euroopa Liidu tulevane välispoliitikajuht Kaja Kallas.

"Just Varssavis toimuvad kõige olulisemad läbirääkimised Ukraina sõja üle. Järgmisel nädalal korraldan kohtumise formaadis Weimari kolmnurk +," teatas Sikorski reedel Katowices.

19. novembril toimuval kohtumisel osalevad Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa esindajad. Ukrainat esindab välisminister Andrei Sõbiha. Kohal on ka Kallas, kellest peaks saama Euroopa Liidu uus välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Küsimusele, mida ta ütleks Venemaa liidrile Vladimir Putinile, vastas Sikorski, et esiteks ütleb ta talle sama, mida ütles Venemaa esindajale ÜRO Julgeolekunõukogus: "lõpetage selle sõja kohta maailmale ja endale valetamine." "Teiseks ütleksi, Venemaal on piisavalt maad ja tal pole vaja naabrite maid vallutada. Ja et ta peaks oma väed Venemaale tagasi viima," lisas Sikorski.

Scholz rääkis pärast Putinile helistamist ka Poola peaministri Tuskiga

Saksamaa kantsler Olaf Scholz võttis pärast Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga peetud tunniajalist telefonivestlust ühendust ka Poola peaministri Donald Tuskiga.

"Mulle helistas just kantsler Scholz, kes rääkis mulle oma vestlusest Vladimir Putiniga. Mul oli hea meel teada saada, et kantsler ei mõistnud mitte ainult selgelt hukka Venemaa agressiooni, vaid kordas ka Poola seisukohta, et Ukrainast ei räägita ilma Ukrainata," kirjutas Poola valitsusjuht sotsiaalmeediapaltvormil X.

Varem teatas Saksamaa valitsus, et Scholz ja Putin pidasid esimese telefonivestluse pärast 2022. aasta detsembrit. Kantsler mõistis Venemaa sõja Ukrainas hukka ja kutsus Putinit üles seda lõpetama, vägesid välja viima ning julgustas Putinit pidama läbirääkimisi Ukrainaga õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks, teatas Berliin.

"Saksamaa on otsustanud toetada Ukrainat tema võitluses Venemaa agressiooni vastu nii kaua kui vaja," teatas Saksamaa valitsus.

Aruandes märgiti, et Scholz oli varem rääkinud ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja kavatseb temaga pärast kõnet Putinile uuesti rääkida.

Kreml teatas omalt poolt, et telefonikõne algatas Saksa pool, ning kordas veel kord oma positsiooni, et rahuläbirääkimised peavad põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel ja kõrvaldama konflikti põhjuse. Lisaks süüdistas Moskva traditsiooniliselt NATO-t väidetavalt agressiivses poliitikas, et luua Ukraina territooriumil Venemaa-vastane sillapea.

ÜRO: oktoobris hukkus Ukraina sõjas vähemalt 183 tsiviilisikut

Venemaa sõjas Ukraina vastu hukkus oktoobris vähemalt 183 ja sai viga 903 tsiviilisikut, teatas reedel ÜRO inimõiguste ülemvoliniku amet.

Ülemvoliniku amet märkis igakuises ülevaates, et oktoobris oli 45 protsenti hukkunutest üle 60-aastased. Surma sai üheksa ja kannatada 49 alaealist.

Septembris hukkus 208 ja sai vigastada 1220 tsiviilisikut.

Selle aasta kümne kuuga on ÜRO andmetel saanud Venemaa rünnakutes surma 1770 tsiviilisikut. 2023. aastal oli neid 1971 ja 2022. aastal 8427.

Alates sõja algusest 2022. aasta 24. veebruaril kuni 2024. aasta oktoobri lõpuni on sõjas saanud surma 12 168 ja kannatada 23 919 tsiviilisikut.

Meedia: EL on saanud tõendeid Hiina relvaabist Venemaale Ukraina vastu

Euroopa Liit on saanud luureallikatelt andmeid, et Hiina on varustanud Venemaad relvadega kasutamiseks sõjas Ukraina vastu, edastas reedel portaal Ukrinform viitega Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

Ukrinformi teatel oli Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell esitanud Euroopa Liidu liikmesriikidele selle kohta veenvaid tõendeid.

Üks kõrge EL-i diplomaat märkis reedel, et tõendid on veenvad ning tõestavad "surmava toetuse tarnimist".

Septembris teatati, et Vene riikliku relvatootja Almaz-Antei tütarettevõte Kupol on arendanud ja testinud Hiinas uut kaugmaadrooni ning tahab alustada seal nende masstootmist kasutamiseks sõjas Ukraina vastu.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1650 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 719 240 (võrdlus eelmise päevaga +1650);

- tankid 9338 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 18 994 (+26);

- suurtükisüsteemid 20 520 (+28);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1252 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 999 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 914 (+28);

- tiibraketid 2641 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 236 (+69);

- eritehnika 3651 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.