Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi telefonikõne Venemaa juhile Vladimir Putinile avas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski arvates Pandora laeka.

"Sellele võivad järgneda teised vestlused ja kõned, mis jäävad lihtsalt sõnadeks. See on täpselt see, mida Putin on kogu aeg soovinud. Tema jaoks on äärmiselt tähtis nõrgestada enda ja Venemaa isolatsiooni," kommenteeris Zelenski.

Eesti välisministri Margus Tsahkna hinnangul on arusaamatu, miks Scholz sellise sammu astus.

"Kõik sellised võbelemised, kõik sellised koordineerimatud käigud lihtsalt meie positsioone vähendavad ja seetõttu kindlasti nõrgestavad ka Ukraina positsioone. Ma arvan, et see üks kõne ei ole maailma lõpp, aga lihtsalt on arusaamatu, miks seda tehakse, kuigi kõne sisu oli korrektne," ütles Tsahkna.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul ei teinud Scholz Putinile ühtegi Ukrainat riivavat ettepanekut, mistõttu ei pea ta telefonivestlust ka läbinisti halvaks. Küll aga on see kõrvalekalle viimaste aastate tavast, mille järgi pole lääne suurriigid Putiniga suhelnud, sest tal puudub valmisolek sõja lõpetamist konstruktiivsel moel arutada. Saksamaa liidukantsler lõpetas vaikuse omal põhjusel ja ukrainlased näevad selles riske.

"Kui praegu tekib mingisugune tihe suhtlemine Venemaaga, siis võib-olla ka (USA valitud presidendi Donald) Trumpi meeskond hakkab kiirustama ja kuidagimoodi muutub hooletumaks seda rahuplaani või initsiatiivi, mis neil seal protsessi osas võiks olla, kokku pannes. Kui tekib mingi võidujooks, siis sellest Venemaa võidab ja seda Ukraina pool tegelikult kardab kõige rohkem," rääkis Saks.

Saks leiab, et Scholzi tõukasid tagant Saksamaa lähenevad erakorralised valimised – liidukantsleril lihtsalt pole oma valitsemisajast suurt midagi ette näidata ja poliitiline seis on halb.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu arvab samuti, et tegu oli sisepoliitilise sammuga, kuid see polnud tark ega mõistlik.

"Kasutegur on mitte null, vaid miinusmärgiga, sellepärast et esiteks see vihastas välja Ukraina kõige tulihingelisemaid toetajaid ja teiseks andis täiesti vale signaali teisele poole Atlandi ookeani Trumpile, et näete, Euroopas ollakse ka valmis kohe hakkama sisuliselt tingimusteta Putiniga läbi rääkima. Selle asemel, et võtta jõulisemat positsiooni," rääkis Stoicescu.

Euroopa Parlamendi Eesti saadik Riho Terras ütles, et isegi kui Scholzi kavatsus oli hea, andis see vastupidise tulemuse.

"Pärast kahte aastat isolatsiooni, saatis Euroopa nüüd Putinile sõnumi, nagu pöörduvad lääne liidrid tema poole ja tema isolatsioon hakkab lõppema. Ma olen kindel, et Putini seisukoht Ukraina osas jäi täpselt samaks, mis ta oli varem. Saksamaal endiselt ei mõisteta Vene poliitika loogikat, nii lihtne see ongi," rääkis Terras.

"Samm rahule lähemale oleks, kui Scholz annaks Ukrainale Tauruse raketid. Vaid nii paneb ta venelased Saksamaad tõsiselt võtma. Edasi oleks kõige kehvem jätk, kui nüüd Euroopa juhid hakkavadki ükshaaval Kremlisse helistama. Isegi kui läheneda Putinile, tuleb seda teha ühiselt ja jõuliselt. Kui midagi head selles loos otsida, siis ehk nii natuke, et ehk nüüd, oma kantsleriaja lõpus, saab Scholz viimaks aru, et Putinit ei ole võimalik veenda sama loogikaga, mis töötab läänes," lisas ta.

Ekspertide hinnangul pole Venemaa praegu tõsistest läbirääkimistest huvitatud, eriti poliitikutega, kes on ametist tõenäoliselt lahkumas.