Ukraina sõja kontekstis on venekeelsete küsimus teemaks mitmetes Euroopa maades. Näiteks Saksamaal oli neid juba enne Vene suuragressiooni algust umbes neli protsenti elanikkonnast ehk 3,5 miljonit inimest. Soomes peaks neid olema ligi 100 000, neist 40 000 on Vene-Soome topeltkodakondsusega. Seda hakkas Soome seadusemuudatusega võimaldama 2003 aastal.

Kuigi olud olid siis teised, loodeti headele suhetele, Soome paigutasid paljud Vene kodanikud oma raha jne. Nüüdseks on olud teadupärast muutunud, kuid seadus endiselt jõus. Viimaste presidendivalimiste eel oli teema küll ülal, kuid praegu ei oska ma öelda, kas asi kuhugi suunda liikunud on.

Tihti peetakse venekeelset elanikkonda homogeenseks nähtuseks, mida see aga sugugi ei ole. Nagu see ei ole seda ka Eestis. Praegu peab Soomeski arvestama veel ka ukrainlastega, kelle saabumiste hulk kodakondsuse alusel kasvas agressiooni alguse järel järgmiseks aastaks 232 protsenti, tõustes üle 28 000. Ja neid peaks kokku olema praegu üle 70 000. Paljud ukrainlased on tegelikult venekeelsed ja tekib küsimus, et kelle hulka neid liigitada.

Soome välispoliitika instituudi teadur Arkadi Moshes on kirjutanud, et venekeelne elanikkond saab poliitilist mõju avaldada eelkõige kohalikul tasandil, kus ka põhjanaabritel on püsielanikel valimisõigus kodakondsusele vaatamata.

Vene-Soome topeltkodakondsusega inimeste hulgas on kindlasti igatsugu seltskonda, ka Vladimir Putini toetajaid. Kuigi Venemaa viimastel presidendivalimistel sai Putin Soomes vähem kui kolmandiku häältest, jäädes alla tinglikult opositsioonilisele Vladislav Davankovile, kes kogus 45 protsenti.

Alates 2022. aastast on kasvanud nende soomlaste hulk, kes näevad venekeelses kogukonnas Moskva "viiendat kolonni" ja võimalikku julgeolekuohtu. Moshes küll hoiatab, et kui mingit elanikkonna rühma süüdistatakse lojaalsuse puudumises, võib osa sellest radikaliseeruda või lihtsalt vihastada ja olla kergem saak välismaistele värbajatele.

Vene kogukonna integreerimisele keskendunud fond Cultura viis sügisel läbi küsitluse, tuvastamaks venekeelsete elanike suhtumist Soome ühiskonda ja nende mõtteid sellest.

Tõdeti, et võrreldes kaks aastat varem korraldatud uurimusega oli venekeelsete usaldus mitme Soome institutsiooni vastu langenud. Eriti vähe oli usaldust Soome ajakirjanduse, kuid ka parlamendi, valitsuse ja erakondade vastu. Usalduse protsent nende kõigi puhul jäi tublisti alla 40. Meedia kohta arvati, et see ei ole iseseisev ja on USA ning NATO juhitav. Samal ajal oli endiselt kõrge usaldus politsei, kaitsejõudude ja haridus- ning kohtusüsteemi vastu. Politseid usaldas koguni 85 protsenti küsitletuist.

Uuriti ka venekeelsete suhtumist Soome liitumisse NATO-ga. Üldiselt oli palju ebalust. Vaid pisut üle viiendiku märkis, et see samm tugevdas nende turvatunnet, 37 protsenti oli vastupidisel seisukohal. Võrdluseks, et Soome elanikkonnast tervikuna arvas 76 protsenti seda mõjuvat turvalisust suurendavana.

Ka Soomes sõltus paljugi vastaja vanusest, haridusest ja elukohast. Ajakirjandust usaldasid kõige vähem venekeelsed isikud, kes olid elanud Soomes üle 15 aasta. Ukraina sõda pidasid õigustatuks aga Ida- ja Põhja-Soomes elavad madalama haridustasemega eakamad venekeelsed. Kaks kolmandikku koguhulgast siiski ei pidanud sõda õigeks. Märkimist väärib tõik, et 40 protsenti küsitletuist keeldus küsimustele vastamast. Kaks aastat varem oli keeldujaid pea kaks korda vähem.

Venekeelsete seisukohti uuris ka Soome Yleisradio, mille ajakirjanikud analüüsisid umbes 5000 postitust Facebooki ja Telegrami venekeelsetes rühmades. Neis rühmades osalejaid oli mitukümmend tuhat. Ilmnes, et üks suur asi, mis venekeelsetele pinda käis, oli Soome-Vene piiri sulgemine Soome poolt. See põhjustas sotsiaalmeedias nördimuslaine. Eriti ärritanud venekeelseid see, et piiri taasavamisele suunatud kodanikualgatused ei anna tulemusi. Karmimad ütlejad väitsid juba, et sellistes oludes ei saa Soomet pidada enam õigusriigiks ega demokraatiaks.

See nördimuslaine on ilmekas, kuna peegeldub minu arvates ka Eesti venekeelse elanikkonna seas seoses idapiiri ületamisraskustega. Ja seostub ka kodakondsuse või selle puudumisega. Kodakondsust tunnistav pass on paljude jaoks muutunud nagu mingiks ausweiss'iks, lubatäheks. Soomes siis Vene pass kui ülepääsuluba Venemaale ja Soome pass kui poliitilises elus osalemise ja läände rändamise tunnistus. Tõik, et kodakondsus tähendab lojaalsust mingile konkreetsele riigile, justkui unustatakse.

Pass annab õigusi, kuid toob ka kohustusi. Selles plaanis on Eesti hall pass paljudele eriti mugav dokument. Lojaalsust mingile riigile sisuliselt ei eelda, sõjaväekohustust kaasa ei too, kuid annab võimaluse reisida nii ida kui lääne suunas. Mida veel tahta…

Kuid nagu meil, ei ole Vene-meelsus Soomes piiratud keele või passiga. Ka soomlaste, nagu ka eestlaste hulgas on neid, kes toetavad Putinit ja Venemaad, hoolimata taskus olevast passist ja suus olevast keelest.

Soome meedias oli sügisel juttu Soome rahuaktivistide reisist Peterburi Balti mere ja Arktiliste alade rahule, loodusele ja koostööle pühendatud konverentsile. Foorumi ühisavaldusega, milles nõutakse Lääne relvaabi lõpetamist Ukrainale, liitus 15 soomlast. Nende seas oli Soome kompartei juht ja mullu asutatud Naabrusühingu esindaja. See ühing moodustati muide põhjusel, et Soome-Vene ühing oli Vene agressiooni Ukraina vastu hukka mõistnud ja venemeelsed soomlased lahkusid sealt.

Kokkuvõtteks kaks märkust. Meelsus ei käi rahvuslikke jooni mööda, kuid pass võib anda meelsusele tooni. Ja teiseks, kodakondsus või selle puudumine ei ole müts, mida vastavalt ilmale vahetada. Neil asjadel on oma tähendus ja nende valikul samuti.

Viited lugemishuvilistele

• Miten käy Suomen venäjänkielisen vähemmistön? | Ulkopolitiikka
• Nyt puhuvat Venäjällä kokoustaneet suomalaiset aktivistit: Suomen kansa elää valedemokratiassa | Verkkouutiset
• Suomalaiset rauhanaktivistit menivät Venäjälle ja vaativat nyt, että aseapu Ukrainalle lopetetaan | Verkkouutiset
• Venäjänkieliset Suomessa ovat hyvin eri linjoilla Natosta kuin suomalaiset – Mistä se johtuu? | HS.fi
• Некоторые финляндские русские повторяют путинскую пропаганду – так в соцсетях обсуждают закрытие восточной границы | Yle Novosti | Yle
• Professori Kari Liuhto: Suomen ja Venäjän kaksoiskansalaiset ovat riski turvallisuudelle - Ilta-Sanomat
• Suomi lukuina 2024