"Kui kodanik on agressorriigiga kodakondsuse kaudu seotud ja lihtsustatult öelduna saab Vene kodanik käia Vene saatkonnas selles etenduses, mida Putini režiim valimistaoliseks tooteks nimetab, siis ilmselt peaks ta mõistma, et Eesti siseasjades ta kaasa rääkida ei saa," lausus Michal.

Michali sõnul on Putini režiimi suhtes kriitilised Vene kodanikud praeguseks võtnud hoiaku, et nad ei peaks eeldama, et nad saavad rääkida kaasa teiste riikide asjades või et kodakondsus on määratlusena tühine.

Sellega, et valimisõiguse võtmisega solvataks neid Eestis elavaid Vene ja Valgevene kodanikke, kes on väidetavalt Eesti patrioodid, Michal ei nõustunud.

"Kodakondsusega on lihtne lugu – need Eesti patrioodid peaksid tulema Eesti kodanikuks, see on kõige lihtsam viis," ütles peaminister.

"Kui keegi eelistab olla Vene kodanik, siis miks me peaks eeldama, et ta saab Eestis valikuid langetada – ehk me suudame ikkagi aktsepteerida, et kui keegi tahab siin valikud langetada, siis ta tulevikus saab Eesti kodanikuks, ja see on igati mõistlik," lausus Michal.

"Kui keegi on muu riigi kodanik, muu hulgas agressorriigi, kui võtame Venemaa või Valgevene, siis valikud on ju hoopis teistsugused. Minu küsimus on, et miks arukas inimene peaks siinkandis üldse tahtma end siduda nende riikide asjaajamisega," lisas Michal.

Michali sõnul on praegu primaarne kokku leppida sõnastus, kuidas võetakse ära valimisõigus agressorriikide kodanikelt; mittekodanike ehk halli passi omanike küsimus on samuti oluline, kuid ei tohiks hakata segama esimest eesmärki.

"Tänane arutelu käib ju selle üle, kuidas ja millisel viisil öelda, et agressorriigi kodanikud meie asju ei otsusta. /.../Eelnõu, mis on parlamendis, on kompromiss, Seda mitu kuud arutatakse, kolm kuud on esimene etapp, kokku läheb  seitse kuud," lausus ta.

Michali sõnul oleks tema eelistus, et valimisõigus võetaks ka halli passi omanikelt, sest neil inimestel on olnud pikalt võimalik oma valik teha.

"Aga esimene eesmärk on ikkagi võtta agressorriikide kodanikelt õigus meie asju mõjutada. See on primaarne eesmärk ja see on kompromiss, mille üle parlament arutab. Mittekodanike üle võib arutelu pidada, aga ma ei seaks selle arutelu tõttu ohtu esimest eesmärki," ütles ta.

Michal nõustus, et taolise muudatuse oleks võinud põhiseaduses juba ammu ära teha. "Mõne asja juurde jõutakse hiljem, kui peaks," nentis ta.