Bakuus käivad läbirääkimised, mille kohaselt võiks Aserbaidžaani riiklik energiaettevõte Socar praeguse Ukraina transiidilepingu lõppedes asuda vahendajaks, pakkudes võimalust, et Vene fossiilkütused muudetakse juriidiliselt  Aserbaidžaani omadeks, selgitas leht. Ühe võimaliku skeemina nimetatakse Vene gaasigigandi Gazpromi gaas ümber Aserbaidžaani Socari gaasiks ja samaväärsed Aseri gaasimahud märgitaks Venemaa omaks. Skeem tähendaks, et Euroopa ettevõtted võiksid sõlmida lepingud Aserbaidžaaniga Vene gaasi saamiseks, kuid ei peaks enam asju ajama venelastega, kirjeldas The Telegraph.

Leht märkis ka, et Aserbaidžaanil on küll ka omal märkimisväärsed gaasivarud, kuid erinevalt Venemaast puudub tal infrastruktuur suuremate gaasikoguste otse Euroopasse saatmiseks.

Sõjale vaatamata on Moskva maksnud siiani vahendajate kaudu Kiievile 634 miljonit naela (760 miljonit eurot) aastas, et gaasi Ukraina kaudu Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga ühendava torujuhet pidi Euroopasse edastada. Ühest küljest aitab leping Venemaal gaasimüügilt teenida, aga samas on laekuv transiidiraha abiks ka Ukrainale Vene sõjalise rünnaku tõrjumisel.

Läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks käivad sel nädalal Bakuus jätkuval kliimakohtumisel Cop 29.  

Info kõneluste kohta sai avalikuks ajal, kui Venemaa korraldas nädalavahetusel Ukraina vastu ühe suurima raketirünnaku pärast sõja algust. Ööl vastu pühapäeva tulistasid Vene väed kombineeritud õhurünnaku käigus Ukraina pihta üle 200 raketi ja massiliselt droone, tappes vähemalt 10 inimest ja kahjustades läheneva talve eel riigi energiataristut.

"Sel nädalavahetusel seisime meie, ukrainlased, silmitsi ühe suurima Venemaa õhurünnakuga," ütles Venemaa fossiilkütustele alalist embargot taotleva Ukraina organisatsiooni Razom We Stand direktor Svitlana Romanko. "Need rünnakud maksti suures osas kinni Venemaa fossiilkütuste ekspordist, millest osa saadeti Euroopa riikidesse või tarniti ostjatele Euroopale kuuluvatel või Euroopa ettevõtete kindlustatud laevadel."

"Ükskõik, kas Venemaa saab oma kohutavate rünnakute rahastamiseks raha Venemaa või Venemaalt pärit, aga Aserbaidžaani omaks nimetatud gaasi müügist, meie, süütud ukrainlased, kannatame endiselt," tõdes Romanko.

Nii Euroopa Liit kui ka Ukraina on kindlad, et nad ei uuenda praegust lepingut Venemaaga, mis sõlmiti 2019. aastal, märkis The Telegraph.

Kriitikute sõnul oleks kavandatav gaasivahetusleping kasuks Vene liidrile Vladimiri Putinile, rahastades kaudselt Kremli sõda Ukraina vastu, õõnestades rahvusvahelisi sanktsioone ja jätkates Euroopa sõltuvust Venemaa energiast.

The Telegraph viitas, et uudistekanali Bloomberg andmeil on gaasivahetusleping üks paljudest pakutavatest võimalustest ja selle üle läbirääkimiste pidamist kinnitas suvel Bloombergile ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Väga raske on öelda, milline on kõige tõenäolisem tehing, kuid lõpuks otsustab ikkagi Ukraina. Ukraina peab allkirjastama transiidilepingu," ütles mõttekoja Bruegel energiauuringute analüütik Ugne Keliauskaite. "Aseri gaasi ostmine ainult selleks, et see Vene gaasi vastu vahetada, ei tooks kaasa mingeid edusamme seoses EL-i sõltuvuse vähendamisega Venemaa energiast," lisas ta.

"Venemaa saaks endiselt gaasitarned peatada nagu ta on varemgi teinud ja luua pretsedendi Aserbaidžaani gaasi tarnimisel EL-i, suurendades sõltuvust Venemaa gaasist. Sisuliselt gaasivoogudes muutust ei tuleks," ütles Keliauskaite.

Seega võib vahetustehing anda Venemaale tagaukse Euroopa energiaturgude mõjutamiseks.

Eksperdid ütlesid ka, et Euroopa on silmakirjalik, kui ta ühe käega kritiseerib Venemaa sõda ja teise käega ostab sealt gaasi – pärast peaaegu kolm aastat kestnud sõda on olnud piisavalt aega alternatiivide leidmiseks.

"Euroopal ei ole ikka veel võimet ega poliitilist tahet Vene gaasist loobuda enne 2027. aastat," ütles Pariisi Sciences Po ülikooli professor ja ajakirja Natural Gas World kaasautor Thierry Bros. "Putinil on endiselt võime tekitada volatiilsust ja tõsta hindu."

Euroopa gaasiimpordist 17 protsenti tuleb endiselt Venemaalt.

"Sa ei saa lihtsalt kaamera ette hüpata ja öelda, et Vene gaas on halb, ilma alternatiivi leidmata," ütles Bros, viidates Brüsselile. "Oleme reageerimisega viivitanud ja kuutõbisena kriisi jalutada. See talv võib olla viimane, mil Putinil on võimalus seda kasutada, nii et ta võib seda teha," lisas ta.

Bros usub ka, et probleemile lahenduse leidmisel ei ole veel selgelt eelistatud varianti, isegi kui tähtaeg läheneb. Venemaa võib Euroopale surve avaldamiseks tehingut edasi lükata või hindu tõsta, ütles ta. Kuid Euroopal on piisavalt varusid, et ilma tarnekärbeteta puudujäägiga toime tulla.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev tunnistas samuti, et Ukraina ja EL on tema poole pöördunud abi saamiseks Ukrainat läbiva gaasitransiidi säilitamisel.