Mida rahandusminister selle raporti järelduste põhjal ette võtab või mis on teie hinnang sellele?

Kõigepealt vaatame, arutame natuke, ma tutvustan seda valitsusele. See on rahandusministri tellitud raport ja see kajastab tegelikult Eesti Energia sisekontrolli tähelepanekuid aastatest 2020–2023. Vara on sellest detailides veel rääkida enne valitsuse arutelu, aga üldjoontes on tegevused puuduste kõrvaldamiseks juba käivitatud. On ka tehtud personaliotsused, inimesed on pidanud ametist ilma jääma. Ja on tehtud struktuurimuutus, mida sisekontroll on soovitanud ja nõnda edasi. Nii et tegelikult see meie jaoks mingisugune suur avastus ei ole.

See raport on tellitud Soraineni advokaadibüroolt sisekontrolli tuvastuste juriidiliseks hindamiseks, et mis need juriidilised järeldused on?

Selles mõttes on see raport meile oluline tugi, aga suur töö on sisekontrolli poolt juba ära tehtud.

Siin (raportis) on etteheide näiteks tulevikutehingute osas, et need on toonud suurt kahju, aga need on tehtud ju ajal, kui oli koroonakriis ja põlevkiviõli hind oligi naeruväärselt madal kogu Euroopas. Ka nafta hind oli naeruväärselt madal. Kust pidi toonane juhatus teadma, et meil tuleb Ukraina sõda, õlihinnad lähevad kümnetes kordades kõrgemaks?

Ei, selles ei olegi asi. Seal on ikkagi võetud riske, mis ei ole kuidagi seotud koroona ja ja hindadega. Eks ma päeva jooksul võib-olla saan täpsemalt rääkida, praegu ei tahaks ette kõike ära öelda. Asi ei ole valedes hinnaprognoosides, asi on natukene halvem.

Kas praeguse juhatuse suhtes on ka mingeid etteheiteid või võib praegune juhatus rahulikult jätkata oma tööd?

Praeguse juhatuse koha pealt ei saa etteheiteid olla, sest see ei olnud selle perioodi jooksul ju ametis, aga ma küll ütleks, et see juhatus on teemaga tegelenud juba. Ma ei näe küll praegu põhjust ette heita, aga seal mingisugused nüansid muidugi võivad veel esile tulla. See laiem taust on ikkagi põlevkivienergeetika agoonia, kui nii tohib öelda. Põlevkivimajandusest väljumine igal juhul tekitab pingeid, millele Eesti Energia on pidanud eri moel reageerima. Sealhulgas on olnud ka keskkonnanõuded, mille järgimine on olnud keeruline, tehnoloogia on kohati vana, nii et vaatame, mis on olnud see tegevus.

Sest oluline küsimus on elektritarbijate jaoks see, et kui keskkonnanõudeid on pidevalt rikutud ja neid rikutakse edasi, siis neid jaamasid ju tegelikult üldse ei saaks tööle panna.

See on veel üks lahendamata küsimus, et kui kaua neid jaamu või õlitööstust hoida, aga jaamad on praegu ju juhitava võimsusena reservis, need ei pääsegi turule. Selles mõttes on elektri tootmise koha pealt põlevkivienergeetikal kriips üsna peal, et me peame ka pikaajalise lahendusi seal  saavutama.

Nii et see on väga mitmeharuline asi – üks asi on heitmed, üks asi on põlevkivienergia, elektrienergia turule pääs üldse ja üks asi on õlitööstus.

Mina küsin põlevkivielektrijaamade kohta, et kui meil on kriisiolukord ja hind on Nord Pooli börsil väga kõrge ja saaks ka need vanemad jaamad võib-olla turule tulla – kas need siis saavad üldse tulla, kui nad rikuvad keskkonnanõudeid?

No ütleme, seal on nüansid. Õli ja elektri tootmisel on erinev olukord ja erinev vaade seal raportis.

Kuidas te ise arvate, mis sellest nüüd edasi saab – kas on põhjust ka prokuratuuril asja poole vaadata, et mõni inimene lõpetab kahtlustuse ja hiljem ka süüdistusega?

No ütleme nii, et vangipanemise soovitust juristidelt pole saanud, aga personaliotsused on, nii et võib-olla mõni mõni asi jõuab jätkutegevusse ka juriidilisemalt, aga vangi minemas minu teada keegi ei ole, eks juristid võivad edasi mõelda. See asi pole niivõrd kurjade kavatsustega seotud kui valeandmetega ja nii edasi. Tegemist on kollektiivsete otsustega, kus tegelikult firma kahju ei ole kannatanud. Nii lihtsalt ei ole, et hakkame inimesi vangi panema ja siis probleemid lahenevad. Probleemid on ikkagi tootmisalast.

Ma täpsustan – kas te ütlesite, et firma kahju ei ole saanud?

Firma ei ole kahju saanud keskkonna osas, tulevikutehingute suhtes on firma kahju (saanud).

Te ütlesite, et personali osas peaks mingeid otsuseid võib-olla tegema – mida te ikkagi selle all mõtlete – kas kõik juhatuse liikmed saavad jätkata või mõned madalama astme inimesed Eesti Energiast peaksid töölt lahkuma ja satuvad uurimise alla või?

Ei, jutt on eelmisest juhatusest, mitte praeguses, nii et kahju on firmale tehtud. Kahju on tehtud ka organisatsioonilistes otsustes, mõni aasta tagasi – see viga on parandatud, see Elektrilevi teema. (Elektrilevi) lahutamine on tunnistatud ebaõnnestunuks ja see on tagasi pööratud juba. Mul on suhteliselt keeruline kõike telefonitsi ära kirjeldada. See (eriraport) on ikkagi tahavaatepeegel, millega praegu tegu on. Me ei räägi praegu ametis oleva juhatuse praegusest tegevusest.

Mul ei ole küll kahtlusi, et need teemad on ette võetud, sealhulgas investeerimistegevused on ette võetud, organisatsiooniliselt on suur viga parandatud Elektrilevis. Keskkonnanõuetega tegeldakse. Tulevikutehingud, millest on see otsene majanduskahju tekkinud, need on peatatud, et enam sellist uljast tegevust seal ei ole.

(Eesti Energia endine juht) Hando Sutter, ma võin teile ennustada, ütleb, et see on (endise peaministri) Kaja Kallase organiseeritud nõiajaht tema ametist kõrvaldamiseks ja talle koha kätte näitamiseks.

Ei kujuta ette, mis Kaja Kallas siia puutub, aga Hando Sutter on ka ära läinud, ma arvan, et ta ei  ütle seda, et see oleks natuke totakas.

Ma küsin veel korra Elektrilevi lahutamise teemal – kas see on nüüd laualt maas, et enam seda juttu me valitsuse pressikonverentsidel ei kuule, et oleks vaja lahutada?

Kõigest korraga ei taha rääkida, aga mina ei tea, et seda oleks vaja teha. Need majanduslikud riskid, mis sellega kaasnevad, on varem nimetatud – põlevkivienergeetika, kogu Eesti Energia tegevus vajab suuri ümberkorraldusi; samas ei tohi võtta ülearuseid riske, mis puudutab kogu kontserni ellujäämist. Mingisuguse kihi võtad ära, siis läheb elu keeruliseks. Nii et jah, need otsused pole päevakorras.