Laupäeval valmistati Kihnu turismiettevõtjaile korraldatud kormoraniroogade tutvustusüritusel kormoranist erinevaid toite.

"Kalanduse teabekeskus korraldab õppepäeva, et Kihnu turismitalude kokkadele näidata, et kormoranist saab tegelikult väga head toitu teha. Et kui turistid siia tulevad, saaks neile pakkuda midagi tõeliselt ainukordset või omapärast, mida sa kusagil mujal ei saa," lausus mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

Kokk Urpo Reinthal ütles, et inimesed ei ole harjunud kormoranist kui toidust mõtlema, kuid võiks.

"Mina kokana ütleks, et see on väga äge tooraine, midagi uut. Kormoran on nagu maitsekameeleon Näiteks kui ma teda teen pooltoorena, siis tekib kala maitse. Kui küpsetan üle, siis on jällegi maksa maitse," lausus Reinthal.  

Vetemaa sõnul avaldab kormoran väga suurt mõju kalavarudele ja tema arvukuse piiramiseks tuleks tekitada rohkem jahisurvet.

"Viimased pesitsusloendused olid vist 43 000 paari Eestis. Kui 1000 kormorani aastas lastakse, on päris selge, et see on tegelikult väike arv. Kõige mõistlikum arvukuse vähendamine on jaht, sest me tarbime selle produkti täielikult ära," lausus Vetemaa.

Kihnu jahimehed ütlevad, et kormorani võiks rohkem küttida küll, kui saaks küttida seal, kus kormoran tegelikult elab.

"Küttimine on sellepärast problemaatiline, et (kormoran) armastab rohkem olla laidude peal. Ja Kihnu laiud on teadaolevalt looduskaitsealad. Meie mõte oleks see, et peale pesitsusaega, peale 15. juulit, kui jahiaeg hakkab, võiks kormorani laidude pealt küttida," ütles Kihnu jahiseltsi esindaja Arvo Saare.

Kormoraniroogade maitsmisele kohale tulnute seas tekkis erinevaid emotsioone. Siiski leiti valdavalt, et lind on üllatavalt hea maitsega ja turistidele võib seda pakkuda küll.

"Väga hästi maitseb, ei oleks uskunud, et nii koleda väljanägemisega linnust nii head sööki saab," ütles Kihnu turismiettevõtja Elly Karjam.