Oluline pühapäeval, 24. novembril kell 22.48

- Staap: Ukraina väed hävitasid Kurskis Vene õhutõrjesüsteemi S-400 radarijaama;

- Zelenski: Ukraina vajab paremat õhutõrjet;

- Saksa kaitseminister: Venemaa toodab kolme kuuga sama palju relvi ja laskemoona kui EL aastaga;

- Allikad: Vene kaitseminister tagandas valeinfot esitanud kindrali;

- Meedia: Vene rünnakuid toetavad lääne komponentidega Põhja-Korea raketid;

- Podoljak: Venemaa ei rünnanud Ukrainat uut tüüpi raketiga;

- Mediazona tuvastas ligi 80 000 Ukrainas hukkunud Vene sõdurit;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit;

- Financial Times: Venemaa on värvanud Ukrainasse saatmiseks Jeemeni palgasõdureid;

- Waltz: sõda Ukrainas meenutab Esimest maailmasõda.

Staap: Ukraina väed hävitasid Kurskis Vene õhutõrjesüsteemi S-400 radarijaama

Ukraina hävitas Kurski oblastis Vene õhutõrjeraketisüsteemi S-400 radarijaama, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

"Ööl vastu 24. novembrit sooritasid Ukraina relvajõud rünnaku Vene armee Kurski oblastis paikneva õhutõrjerügemendi vastu. Registreeriti edukas tabamus S-400 õhutõrjeraketisüsteemi radarijaamale," seisis avalduses.

Kindralstaap märkis, et see Vene üksus viis läbi lahinguoperatsioone maa-maa režiimis, st tabades paikseid maapealseid sihtmärke.

"Vene sissetungijate mürsud sihivad peamiselt tsiviilobjekte ja Ukraina eesliinipiirkondade aladel elavaid rahulikke elanikke," öeldakse raportis, vahendas Unian.

Zelenski: Ukraina vajab paremat õhutõrjet

Venemaa ründas öösel Ukrainat 73 drooniga, millest õhutõrje 50 alla lasi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pärast rünnakut, et Ukraina peab tugevdama oma õhutõrjet, vahendas Reuters.

"Sel nädalal on kogu Ukrainas antud peaaegu iga päev õhuhoiatus," ütles Zelenski.

Viimase nädala jooksul kasutas Venemaa üle 800 juhitava õhupommi, umbes 460 ründedrooni ja enam kui 20 erinevat tüüpi raketti, märkis Zelenski.

"Ukraina ei ole relvade katsepolügoon. Ukraina on suveräänne ja iseseisev riik. Kuid Venemaa jätkab endiselt oma jõupingutusi meie rahva tapmiseks, hirmu ja paanika levitamiseks ning selleks et meid nõrgestada," lausus Zelenski.

Ukraina sõjavägi teatas varem, et õhutõrjeüksused hävitasid üleöö rünnaku käigus üle 10 Venemaa drooni, mille sihtmärk oli Kiiev.

Kiievi sõjaväeadministratsioon teatas, et rünnaku tagajärjel ei saanud keegi viga.

"UAV-d (mehitamata õhusõidukid) lendasid Kiievi poole eri suundadelt," ütles Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Popko. "Õhurünnaku häire kestis üle kolme tunni."

Saksa kaitseminister: Venemaa toodab kolme kuuga sama palju relvi ja laskemoona kui EL aastaga

Saksamaa kaitseminister Boris Pistoriuse sõnul toodab Venemaa kolme kuuga sama palju relvi ja laskemoona kui kogu Euroopa Liit aastaga, kirjutab Spiegel.

Ta rõhutas, et Euroopa seisab silmitsi pikaajalise ohuga. "Venemaa sõda Ukraina vastu ei ole enam regionaalne sõda", ütles Pistorius. Ta lisas, et Venemaa president Vladimir Putin on täielikult üle läinud sõjamajandusele.

Pistorius hoiatas, et Putin võitleb uue maailmakorra eest ja näeb end juba Ukraina-vastase sõja võitjana. Ta lisas, et Saksamaa peab tegema rohkem oma lahinguvalmiduse parandamiseks.

Allikad: Vene kaitseminister tagandas väidetavat valeinfot esitanud kindrali

Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov tagandas kindrali Lõuna sõjaväeringkonna ülem kindral Gennadi Anaškini oma ametikohalt, kuna ta esitas väidetavalt Ukraina sõjas toimuva kohta valeinfot, vahendas Reuters sõjablogijate ja Vene meedia teateid.

Talve eel edenesid Vene väed Ukrainas suurima tempoga alates 2022. aasta sissetungi algusest, kuigi mõnes piirkonnas – eriti Donetski idaosas Siverski linna ümbruses – oli edasiliikumine palju aeglasem.

Vene sõjablogijad on pikka aega kurtnud Siverski operatsiooni juhtimise üle, kus nende sõnul saadeti halvasti varustatud Vene üksused surmavatesse lahingutesse, millest saadi aga vähest taktikalist kasu.

Venemaa kaitseministeerium Reutersi kommentaaripalvele ei vastanud ning väljaanne ei saanud infot kontrollida.

Meedia: Vene rünnakuid toetavad lääne komponentidega Põhja-Korea raketid

Venemaa on suurendanud Põhja-Korea ballistiliste rakettide kasutamist rünnakutes Ukraina vastu, ligi kolmandik 2024. aasta rünnakutest on seotud just nende relvadega, vahendas Kyiv Independent Ukraina sõjaväeametnike sõnu. 

Sama ilmneb ka uudistekanal CNN analüüsitud avalikest andmetest. 

Rahvusvahelistest sanktsioonidest hoolimata läänes toodetud komponente sisaldavad raketid rõhutavad Moskva ja Pyongyangi hoogustuvat koostööd. Põhja-Korea roll Venemaa toetamisel ulatub relvadest kaugemale – Venemaa Kurski piirkonda on lähetatud umbes 11 000 Põhja-Korea sõdurit, kirjutas CNN

2024. aastal tulistas Venemaa välja umbes 60 Põhja-Korea KN-23 raketti, mis moodustab pea kolmandiku 194 ballistilise raketi löögist, mida Ukraina õhujõud tuvastanud. Augustis ja septembris suurenes selliste rünnakute arv ning Ukraina ametnikud tunnistasid KN-23 sel perioodil avalikult märkimisväärseks ohuks.

"Alates kevadest on Venemaa kasutanud Ukraina ründamiseks palju rohkem ballistilisi rakette ja ründedroone ning vähem tiibrakette," ütles Ukraina õhujõudude kommunikatsioonijuhi kohusetäitja Juri Ihnat CNN-ile.

Ukraina uurijad on leidnud tõendeid lääne komponentide ulatuslikust kasutamisest KN-23 rakettides. Ukraina sõltumatu korruptsioonivastase komisjoni andmetel tootsid üheksa lääne ettevõtet, sealhulgas USA, Hollandi ja Ühendkuningriigi tootjad, nende relvade põhikomponente.

"Kõik, mis on rakendatud raketi juhtimiseks, lendama panemiseks, kõik need on võõrad komponendid. Kogu elektroonika on välismaalt. Selles pole midagi Korea oma," tõdes Kiievi kohtuekspertiisi teadusliku uurimisinstituudi sõjaliste uuringute labori juhataja Andri Kultšõtski.

Ta märkis, et rakettide kiiresti korrodeeruv metallkorpus näib olevat ainus Koreas toodetud osa.

Killud rakettidest, millest mõned toodeti alles 2023. aastal, viitavad komponentide kiirele tarneahelale Põhja-Koreasse. Ukraina sõjaväeluure hinnangul on umbes 70 protsenti neist osadest Ameerika päritolu, ülejäänud on toodud Saksamaalt, Šveitsist ja teistest riikidest.

Ühendkuningriigis asuv uurimisrühm Conflict Armament Research (CAR) leidis varem, et 75 protsenti Ukraina vastu kasutatud raketi KN-23 komponentidest pärinesid USA ettevõtetest.

Ukraina peaprokuröri sõnul on Põhja-Korea relvadega tehtud raketilöögid Ukrainas tänavu tapnud vähemalt 28 ja vigastanud 213 inimest.

"Nende rakettide uurimine ei ole kahjustuste tõttu lihtne, kuid me suudame siiski tuvastada, et enamik komponente on läänes toodetud," ütles Ukraina sõjaväeluure ametnik.

Täpsed teekonnad, mida mööda komponendid Põhja-Koreasse jõuavad, on ekspertide sõnul ebaselged, kuigi tõendid viitavad Hiinale kui peamisele kanalile.

Podoljak: Venemaa ei rünnanud Ukrainat uut tüüpi raketiga

Pärast seda, Venemaa ründas Ukrainat mandritevahelise ballistilise raketiga, on välistatud võimalus Vene võimudega millegi üle läbi rääkida, vahendas portaal Unian presidendikantselei ülema nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnu. 

Podoljaki sõnul ei kasutanud Vene okupandid Dnipro linna ründamiseks raketti Orešnik.

"Vene Föderatsioonil pole mingeid Orešnikuid. See inimene (Vene režiimi juht Vladimir Putin), kes ei ole adekvaatne, ta mõtleb enda jaoks välja mingisuguseid nimesid," ütles Podoljak.

Podoljaki sõnul ründas Venemaa Dniprod klassikalise mandritevaheliste ballistilise relvaga.

"Selliste relvade kasutamine nullib minu arvates absoluutselt võimaluse Vene Föderatsiooniga milleski kokku leppida, sest mandritevahelise ballistika kasutamine tsiviilelanikkonna vastu ei tohiks kindlasti kaasa tuua Venemaale millegi loovutamist ja ootust, et see hakkab käituma rahvusvahelise õiguse raames," lausus ta.

Putin väitis neljapäeval, et Vene relvajõud ründasid Ukrainat uue hüperhelikiirusega keskmaa ballistilise raketiga, mis kannab nime "Orešnik".

Hiljem rääkis Putin, et Venemaa jätkab nende rakettide katsetamist lahingutingimustes, ning et ta olevat andnud korralduse Orešnikute seeriatootmiseks.

Mediazona tuvastas ligi 80 000 Ukrainas hukkunud Vene sõdurit

Sõltumatu Venemaa väljaanne Mediazona on koos BBC Venemaaga tuvastanud avalike andmete abil 79 819 Venemaa sõduri nimed, kes on hukkunud alates Venemaa alustatud täiemahulise sõja algusest.

Kinnitatud hukkunute arv hõlmab nüüd 17 000 vabatahtlikku, 14 500 värvatud vangi ja 9700 mobiliseeritud sõdurit, teatasid meediaväljaanded.

Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondlikud meediaaruanded ja kohalike võimude avaldused.

Viimasel ajal on avaldatud üha rohkem teateid laialt levinud vägivalla kohta Venemaa sõjaväe ridades. Hiljutised intsidendid hõlmavad kahte väejuhti, kes väidetavalt sulgesid oma alluvad koerapuuridesse. Samuti on teatatud Kremli-meelse ameeriklasest vabatahtliku Russell Bentley hukkumisest sõjaväevanglas.

Alates 22. veebruaril 2022 Venemaa oma täismahus alustamisest on Ukrainas lahingutes hukkunud üle 4364 Vene ohvitseri.

Kiievi avaldatud andmetel ületasid Venemaa inimkaotused 4. novembril 700 000 piiri, mis tähendab 100 000 kaotust vaid 77 päevaga. Ukraina avaldatud arvud ei erista hukkunuid, haavatuid, teadmata kadunuid või vangistatuid, kuid on arusaam, et need hõlmavad kõiki nimetatud kategooriaid.

Ukraina avaldatud arvud ühtivad enamasti lääneriikide hinnangutega.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 730 740 (võrdlus eelmise päevaga +1020);

- tankid 9423 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 19 209 (+17);

- suurtükisüsteemid 20 765 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1254 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1004 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 366 (+1);

- tiibraketid 2764 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 864 (+14);

- eritehnika 3679 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Financial Times: Venemaa on värvanud Ukrainasse saatmiseks Jeemeni palgasõdureid

Venemaa on värvanud sadu Jeemenist pärit palgasõdureid, eesmärgiga saata nad sõtta Ukraina vastu, vahendas Financial Times (FT).

Värvatud palgasõdurid ütlesid FT-le, et neile lubati tulusaid töökohti, kõrget palka ja isegi Venemaa kodakondsust.

Pärast Venemaale jõudmist liideti nad aga kiiresti sunniviisiliselt Vene armeega ja viidi rindele.

Jeemenlaste Venemaale saatmist korraldas huthide taustaga firma.

Venemaa on seni armeesse värvanud inimesi Nepalist, Somaaliast, Indiast, Kuubalt ja teistest riikidest. Põhja-Korea on saatnud Venemaale umbes 10 000 sõdurit, kellest paljud paiknevad Kurski oblasti lääneosas ja osalevad lahingutegevuses.

Oktoobris avaldas Wall Street Journal (WSJ), et Jeemeni huthi võitlejad on kasutanud Venemaa satelliidiandmeid, et droonide ja rakettidega tulistada Punasel merel seilavaid laevu. Satelliidiandmed edastati väidetavalt Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväe korpuse kaudu, mis võimaldas huthidel oma rünnakuid laiendada.

See koostöö näitab, kui kaugele on Venemaa president Vladimir Putin valmis minema, et destabiliseerida Lääne poliitilist ja majanduslikku korda, teatas WSJ. Analüütikud viitavad sellele, et Moskva eesmärk on õhutada rahutusi Lähis-Idast Aasiani, et Ameerika Ühendriikide tähelepanu kõrvale juhtida.  

Waltz: sõda Ukrainas meenutab Esimest maailmasõda

Donald Trumpi poolt riikliku julgeoleku nõuniku kohale valitud Mike Waltz ütles, et Joe Bideni administratsiooni otsus lubada Ukrainal kasutada Venemaa edasitungide heidutamiseks lahinguväljal maamiine, on muutnud olukorra Esimese maailmasõja-laadseks kaevikusõjaks.

Intervjuus Fox Newsile ütles Waltz, et sõja lõpetamiseks tuleb leida lahendus "laiemas raamistikus".

"See on lihtsalt meeste ja varustuse absoluutne hävitamine. See on nagu Esimese maailmasõja kaevikusõda," ütles Waltz.

Küsimusele, miks Trump Ukraina olukorda harva avalikult arutab, vastas Waltz, et tulevane president on mures eskaleerumise pärast. "President Trump on uskumatult mures seal toimuvate tapatalgute ja selle pärast, kuidas taastada heidutus ja kuidas tagada rahu," ütles ta.