"Ma saan aru inimestest, kel need küsimused on, aga need inimesed ei ela Narvas ja ei ole selles olukorras, milles meie täna siin Narvas oleme. Mina otsin Narvale stabiilsust, mul on üks erakond, selle nimi on Narva, need on minu inimesed ja ma olen valmis nende inimeste jaoks töötama sellega, kelle jumal annab," ütles Katri Raik.

Eelmistel valimistel andis jumal Narvale erakordselt rabeda volikogu koosseisu. Püsivat võimu pole Narval siiani.

10 kuud enne valimisi tehakse Narva raekojas veel üks katse kirevast volinike mosaiigist uus ja ennenägematu muster kokku panna. Raik ja Stalnuhhin on täielikud antagonistid, nagu kaunitar ja koletis või haldjas ja mäekoll. Kuid kõik teised variandid on kolme aastaga läbi proovitud.

Jana Kondrašova on kohalikus poliitikas olnud seitse aastat. Ta väidab, et poliitilised idealistid on volikogus vähemuses. Tavaliselt minnakse valimistele omakasu otsima või karjääri tegema. Seepärast Narva võimuliidud nii rabedad ongi. Kommunaalpoliitika on pragmaatiline. Partnereid valides maailmavaadetest ei räägita.

"See, kuidas mina suhtun Ukraina protsessidesse praegu, või kuidas ma suhtun sellesse, kuidas praegu Venemaa käitub, see kuidagi ei mõjuta, kui hea on meie teede kvaliteet praegu. Need asjad on täiesti erinevad maailmad. Loodame, et Eesti usub ja toetab lõpuks meid siin Narvas," ütles Narva volikogu fraktsiooni Respekt esimees Jana Kondrašova.

Narvast umbes paarikümne kilomeetri kaugusel asub Sillamäe. Praktiliselt sama elanike kooslusega linnas püsib kohalik võim aastakümneid. Tõeline poliitilise stabiilsuse oaas Kirde-Eestis. Isegi monumendisõda tabas Sillamäed vaid riivamisi, peamine mälestusmärk seisab siiani linna keskväljakul. Kuidas see neil küll õnnestub?

Sillamäe elanik, Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud Aet Kiisla võrdleb Sillamäe võimu linnupesaga, mida on aastakümneid, vits vitsa haaval, hoolikalt ehitatud. Erinevalt Narvast tegeleb Sillamäe endaga vaikselt ja märkamatult.

"Siin ei olegi glamuuri vaja, siin ei olegi vaja võimuvõitlust, siin ei olegi vaja kedagi kuhugi barrikaadidele viia. Siin ongi vaja, et asjad lihtsalt toimiks. Mida vähem me kuuleme kohalikust omavalitsusest, seda parem sellele kohale. Ja Narvas praegu, kahjuks, läheb tohutult palju energiat sellele võimuvõitlusele ja sellisele poliitika mängimisele," rääkis Kiisla.

Poliitika mängimist nägi kogu Eesti Narva võimuliidu kurikuulsal pressikonverentsil. Kas keelevääratus või põhimõte?

"Kohalik võim töötab vastavuses põhiseadusega ja Eesti NSV seadusandlusega," ütles Mihhail Stalnuhhin seal. Seejärel tõttas teda parandama Katri Raik.

"Ma ei usu, et selline asi saab olla keelevääratus. Ju see ikkagi näitab inimese soovi, et millisena ta soovib Eestit või Narvat näha," arvas Aet Kiisla.

Jana Kondrašova ütles, et tema esimene reaktsioon oli see, et Stalnuhhin eksis.
"Selge oli, et eksis. Pärast juba ma mõtlesin seda, et äkki see oli reklaam iseendale. Ta sai tohutult palju tähelepanu," ütles Kondrašova.

Kui palju on ikkagi Kirde-Eesti volikogudes venemeelsust? See on küsimus, mis kogu Eestile asu ei anna.

"Neid ei ole, ma päriselt siiralt arvan niimoodi. Ja see on lihtsalt lihtne silt, mida on hea kuhugi kleepida ja sellega kõiki asju põhjendada ja selgitada. Venemaa ei ole üldse teema. Teema on see, et isiklik heaolu, me oleme harjunud Narvas niimoodi asju tegema," ütles Aet Kiisla.

Jana Kondrašova ütles, et tema hinnangul ei ole Narva poliitikud venemeelsed.
"Praegu ei leia, et keegi meist on venemeelne. Igaüks meist saab aru, et Narva ilma riigi tähelepanuta ei ole üldse mõistlik. Ei ole üldse realistlik elada ilma Eestita. Me oleme Eesti linn," ütles Kondrašova.

10 kuu pärast on taas kohalikud valimised. Narva kommunaalpoliitikast häiritud keskvõim üritab valimistulemust piirangutega mõjutada. Pikem plaan võiks olla Eesti erakondade jõulisem sekkumine Narva kohalikku ellu. Praegu pole Narva volikogus ühtegi erakondlikku fraktsiooni.