Merkeli memuaarid ilmuvad ka eesti keeles
Teisipäeval ilmunud Saksamaa endise valitsusjuhi Angela Merkeli memuaarid "Vabadus. Mälestused aastatest 1954–2021" jõuavad veebruaris eestikeelsena ka siinse lugeja ette.
Raamatu annab välja Rahva Raamatu kirjastus ja eelduste kohaselt tuleb see trükist veebruaris 2025. Tõlkija on Mari Tarvas.
Merkel esitles raamatut teisipäeval Berliinis Saksa Teatris, kus ütles, et raamatut kirjutades pidas ta lugejatena silmas eelkõige tavainimesi, mitte ajaloolasi või poliitikaeksperte.
"Ma loodan, et sellest raamatust saavad aru ka need, kes iga päev poliitikaga ei tegele. Et ka nemad saaksid teada, kuidas poliitikat tehakse," sõnas Merkel.
Mitmed lääne suured ajakirjandusväljaanded on juba avaldanud vastilmunud raamatust arvustusi.
The Guardiani vahendusel selgus, et isegi enne diplomaatiliste suhete halvenemist Venemaaga ei olnud Merkelil illusioone Putini soovi kohta tõrjuda Ameerika võitu külmas sõjas. 2014. aasta Donetski ja Luhanski oblasti annekteerimine olevat teinud Merkelile selgeks, et Venemaa president on reeglite rikkuja, kes tuleb peatada.
Samas õigustas Merkel 2008. aastal juhtunut, kui Saksamaa ja Prantsusmaa blokeerisid Ukraina vastuvõtmise liikmesuse tegevuskavasse (membership action plan, MAP), mis oleks pannud riigi NATO-ga ühinemise teele, ja ütles, et on illusoorne, et see oleks Venemaa agressiooni ära hoidnud: "Putin poleks jäänud pöidlad keerutama". Kuid samas oli Merkeli hinnangul Putinile isegi retooriline žest Ukraina tulevase NATO-liikmesuse suunas, millega Merkel kompromissina nõustus, sõja väljakuulutamine.
Raamatu esitlusel kaitses Merkel samuti seda otsust, öeldes, et MAP on üks asi, aga Balti riikide ja Rumeenia kogemusest teadis ta, et NATO-ga liitumise protsess võtab mitu aastat aega.
"Ukraina oleks MAP-i staatusest hoolimata olnud väga keerulises situatsioonis, sest Putin poleks seda tegutsemata pealt vaadanud," ütles Merkel. "Kas meie oleksime siis Ukrainasse vägesid saatnud, simuleerinud seda NATO kaitset? Ma ei pidanud seda võimalikuks. Ma ei uskunud, et Ukraina NATO-sse võtmise plaan oleks ennetavalt Putinit hirmutanud. Sellepärast olin vastu," rääkis Merkel.
Raamatus kirjutas Merkel Nord Streami teemal, et projekti peatamine oleks nõudnud Euroopa tasandil eriotsust, mida ta oleks uurinud, kui Ukraina ja Venemaa poleks uut transiidilepingut sõlminud.
The Guardiani hinnangul on Merkel raamatus halvimal juhul Saksamaast idas asuvate Euroopa riikide suhtes sama patroneeriv kui meeskolleegid Merkeli enda suhtes. Merkel kirjutas, et paljudel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel oli väga vähe isu investeerida mis tahes suhetesse Venemaaga: "Nad näisid soovivat, et nende hiiglaslik naaber kaardilt kaoks, lihtsalt lakkaks olemast."
USA presidendist Donald Trumpist kirjutades ütles Merkel, et tegi vea, püüdes temaga suhelda, nagu oleks ta keegi "täiesti normaalne". Ta nägi paralleele Trumpi ja Vladimir Putini vahel ning ütles, et Trump on Venemaa presidendist selgelt lummatud: "Mulle jäi selge mulje, et ta [Trump] on lummatud autokraatlike ja diktaatorlike joontega poliitikutest."
Merkel kirjeldas, kuidas mõlemad riigijuhid üritasid teda ajakirjanduse ees häbistada – Putin üritas teda oma labradori Konniga hirmutada ja Trump keeldus tema kätt surumast.
Toimetaja: Mari Peegel