Merkel meenutab 2008. aastal Bukarestis toimunud otsustavat NATO tippkohtumist, kus arutati Ukraina ja Gruusia kandidaatriigi staatuse üle.

"Sain aru Kesk- ja Ida-Euroopa riikide soovist saada nii kiiresti NATO liikmeks kui võimalik," kirjutab Merkel, kuid lisab: "Uue liikme vastuvõtmine ei peaks tooma rohkem turvalisust mitte ainult uuele liikmele, vaid ka NATO-le."

Merkel nägi ka riske seoses Krimmiga. "Ühelgi teisel NATO kandidaatriigil pole kunagi olnud sellist segadust Venemaa sõjaliste struktuuridega. Pealegi toetas vaid väike osa Ukraina elanikkonnast sel ajal NATO-ga liitumist," meenutab ta.

Lõpuks jõuti kompromissini – Gruusia ja Ukraina ei saanud NATO kandidaadistaatust, kuid neile anti lubadus, et neist saavad kunagi NATO liikmed.

"Kanditaadistaatusest ilmajäämine hävitas nende lootused. Samal ajal see, et NATO andis neile üldsõnalise lubaduse kunagi liikmeks saada, oli Putini jaoks sõjakuulutus," kirjutab Merkel.

Kiiev peab Merkelit siiani vastutavaks tema Ukraina-suunalise poliitika pärast.

Merkel meenutas ka oma esimest kohtumist Donald Trumpiga, kes oli USA president aastatel 2017–2021 ning kes asub uuesti samasse ametisse järgmise aasta jaanuaris.

2017. aastal uuris Merkel Trumpilt tema suhete kohta Venemaa president Vladimir Putiniga. "Vene president lummas teda ilmselgelt," märkis Merkel.

Paar kuud hiljem kohtumisel paavst Franciscusega rääkis Merkel oma murest, et USA lahkub Pariisi kliimaleppest.

"Ilma nimesid mainimata küsisin, kuidas ta suhtub põhimõtteliselt erinevasse seisukohta olulise isiku poolt," kirjutab Merkel. Ta lisas, et paavst sai temast kohe aru ja vastas: "Painuta, painuta, painuta, aga vaata, et see katki ei läheks."

Raamat "Vabadus: Mälestused 1954–2021" hõlmab Merkeli lapsepõlve, poliitilist tõusu ja 16 aastat Saksamaa liidukantslerina. Mälestused lähevad müüki 26. novembril.