Teisipäeval ilmus Merkeli ligi 700-leheküljeline mälestusteraamat "Freiheit" ("Vabadus"). Merkel on ka varem kaitsnud Kremliga sõlmitud gaasitehinguid ning ka seekord pole ta oma seisukohta muutnud, vahendas The Times. 

Venemaa vallutas Krimmi poolsaare juba 2014. aastal, kuid Merkeli juhitud Saksamaa jätkas Kremliga gaasiäri ajamist. Saksa sõltuvus Vene energiast suurenes ja sealse režiimi juht Vladimir Putin üritas seda enda huvides ära kasutada. 

2022. aastal alustas Venemaa täiemahulist sõjalist tegevust Ukrainas ning siis pärines juba 55 protsenti Saksa gaasiimpordist Venemaalt. Merkel päris oma eelkäijalt  Gerhard Schröderilt Vene-Saksa gaasitoru Nord Stream 1 (NS1). Merkel ise kiitis veel heaks ka teise torujuhtme Venemaalt Saksamaale, Nord Stream 2 (NS2).

NS1 varustas Saksamaad igal aastat ligi 55 miljardi kuupmeetri gaasiga, NS2 tööle ei hakanud. Gaasijuhet kritiseerisid teravalt Ida-Euroopas asuvad riigid ja ka Donald Trump, kes kehtestas sanktsioonid Nord Stream 2 rajamisega seotud firmadele. 

Merkeli valitsus lubas veel Kremli-meelsetel Vene ettevõtetel osta kokku ka Saksamaal asuvat energiataristut. Näiteks Rosneftile kuulusid osalused Schwedti, Karlsruhe ja Vohburgi naftatöötlemistehastes.

Merkel ise väitis kogu oma võimuloleku aja, et tegemist on äriliste projektidega, mis pole seotud geopoliitikaga. 

Teisipäeval avaldatud mälestusteraamatus seletab Merkel, et ta pidas maagaasi sildtehnoloogiaks, mis rahuldaks riigi vajadusi, kuni suurendatakse taastuvenergia võimsusi. Merkel kirjutas, et NS1 torujuhtme tõttu ei pidanud riik maksma transiiditasusid ning tõi välja ka 2009. aasta, kui Venemaa katkestas ajutiselt gaasitarned läbi Ukraina. 

Merkeli valitsus kiitis Nord Stream 2 projekti heaks 2015. aastal, ehk aasta pärast Krimmi okupeerimist. Merkel väidab, et tal polnud toona realistlikke alternatiive. Tema sõnul ei tulnud siis veeldatud maagaasi terminalide (LNG) ehitamine kõne allagi, kuna USA keelas selle ekspordi kuni 2016. aastani, Araabia riikidest pärit LNG oli aga siis liiga kallis.

USA lõpuks tühistas LNG ekspordi keelu, Saksamaa oli aga juba alustanud maagaasi impordirajatiste ehitamist. Merkel kritiseeris veel USA sanktsioonipoliitikat Nord Stream 2 suhtes. 

"Ameerika Ühendriigid olid peamiselt huvitatud omaenda majanduslikest huvidest, kuna tahtis eksportida Euroopasse frakkimise teel saadud veeldatud maagaasi," kirjutas Merkel. 

Pärast Ukraina sõja puhkemist vähendas Venemaa järk-järgult gaasi tarnimist Saksamaale. 2022. aasta septembris said torujuhtmed veealuste plahvatuste tõttu kahjustada. Gaasi hind lendas Saksamaal lakke, riik hakkas rajama veeldatud maagaasi imporditerminale. 

Olukord stabiliseerus, kuid Saksamaa gaasihinnad on endiselt kaks korda kõrgemal tasemel kui 2021. aastal. Saksamaa tööstus on nüüd kasvavate energiakulude tõttu suurtes raskustes, firmad sulgevad tehaseid ja koondavad töötajaid. 

Merkel ise jõudis Saksamaa eesotsas olla 16 aastat, suuri majandusreforme siis ei tehtud. Saksa firmad hakkasid vaatama aina rohkem Hiina poole.

Saksa firmad on aga ka seal raskustes, kuna Hiina tooted konkureerivad juba Saksamaa kõige arenenuma tööstustoodanguga.

Saksamaa majandusel läheb nüüd üha halvemini, inimeste elu läheb kallimaks ja samal ajal suurendavad riigis toetust populistlikud erakonnad.