Kauaaegne liidukantsler Angela Merkel täitis pärast pikka vaikimist Saksamaa raamatupoed siniste tellistega. Raamat on paks ja kallis, ütlevad sakslased. Lugenud on seda esialgu vähesed, sest endise kantsleri kohta on kõigil arvamus olemas.

"Ta seadis ette teatud standardi," ütles Helene.

Werneri hinnangul oli Merkel rahulik ja hea kantsler. Anne hinnangul oleks Merkel võinud oma ametiajal rohkem ära teha. "Mõnikord öeldakse, et ta valitses vähe, riik läks vähe edasi. Oleks võinud rohkem teha, see oleks hea olnud."

Willi sõnul ei näita internetist nähtud kirjeldused raamatut just kuigi huvitavana. "Ma tahtsin seda lugeda, kuni nägin, et see on nii paks. Lugesin internetist ülevaateid, et ta ei ole seal eriti enesekriitiline ja räägib ainult positiivseid asju oma ametiajast, mis ei tundu mulle eriti huvitav."

Financial Timesi Berliini büroo juht Guy Chazan on üks vähestest, kes raamatu juba läbi lugenud.

"See on põnev raamat. Ma ütleksin, et sellel on kaks osa. Kõigepealt on osa tema elust Ida-Saksamaal, mis moodustab esimese poole raamatust ja see on tõesti huvitav. See on väga isiklik ja sa saad aimu, kuidas oli elada kommunistlikus diktatuuririigis. Teine osa oli vähem huvitavam, sest see on väga tuttav. Ma olen lugenud mitmeid Merkeli elulugusid ja seal ei ole midagi uut," kirjeldas Chazan.

Chazani sõnul on raamat ka justkui ajast maha jäänud, sest maailm on muutunud, aga Merkeli argumendid samaks jäänud. Nii ei leia sellest enesekriitikat ei nappide taristuinvesteeringute ega Saksamaa uste põgenikemassile avamise küsimustes ega ka Ukrainale NATO-liikmesuse tegevuskava andmata jätmises ja Venemaaga gaasiäri ajamises.

"Mitte ainult majanduslikel põhjustel odava energia ja Saksa majanduse pärast, vaid ka poliitilistel põhjustel püüdsin ma suhteid (Venemaaga) mitte katkestada. Ja ma isiklikult leian tagasi vaadates, et see ei olnud viga. Ma pean seda ütlema," sõnas aastail 2005 kuni 2021 kantsleriametis olnud Merkel.

"Ma arvan, et Saksamaa ühiskonnas valitseb praegu konsensus, et see oli suur-suur viga, et Saksamaa muutus liiga sõltuvaks Venemaa energiaimpordist. Mitte üksnes gaasist, vaid ka naftast ja söest ja see juhtus tema silme all ja ta peaks selle eest vastutama, aga seda ei ole seal raamatus vähimalgi määral," rääkis Chazan.

"Mina olen seda kritiseerinud juba alates Maidanist ja eriti tema väga arrogantset käitumist Poola ja Balti riikide suhtes, sest ta ei kuulanud Euroopa väiksemaid riike ega Ukrainat," ütles Viadrina Euroopa ülikooli ajalooprofessor Jan Claas Behrends.

Venemaale ja Ida-Euroopale keskendunud ajaloolane Behrends ütles, et kui külma sõja ajal oli Moskvaga heade suhete hoidmine Saksamaa taasühinemise poole püüdes kasulik strateegia, siis nüüd on olukord teine.

"Paljud poliitikud Saksamaal ei saanud aru uue Ida-Euroopa komplekssusest. Uus Ida-Euroopa ei ole üksnes Moskva, vaid ka Tallinn ja Riia ja Kiiev ja Varssavi ja Bratislava ja Praha. Me peame rääkima paljude inimestega, et teha head poliitikat, aga meie keskendusime jätkuvalt Moskvale ja Kremlile ja kahjuks ka Putinile 2000. aastatel," rääkis Behrends.

"Kui me räägime meie emotsionaalsest suhtest, siis see on väga veider segu vaimustusest Venemaa suhtes, ühelt poolt. See on vaimustus suure maa vastu – Siber, Volga, Kreml ja kõik see värk. Ja teisalt hirm. Ma arvan, et ka proua Merkeli puhul toimis see hirm Venemaa ees. Või hirm Venemaa tuumarelvade ees Olaf Scholzi jaoks. See väga edukas Saksamaa ähvardamine tuumarelvaga on olnud osa meie poliitikast. Me peame saama oma hirmust üle, aga meil on pikk maa minna," lisas ta.

Berliini müüri allesoleva jupp meenutab aega, kui osa Saksamaast oli Moskva kontrolli all. Varjamatult vene-sõbralikku juttu rääkivad poliitikud on osutunud eriti populaarseks just Ida-Saksamaal ja seda vaatamata nõukogude repressiivrežiimi kogemusele või just selle tõttu.

Vanema põlvkonna jaoks oli tegu ajaga, kui kõik oli ennustatav ilma kriiside ja ebakindluseta.

"Lõpuks muidugi, ega keegi ei taha elada nagu Ida-Saksamaal, keegi ei taha sõita kehva autoga ega süüa kohutavat toitu, keegi ei taha repressioone, aga inimestel on sellegipoolest läänevastased tunded ja nad tunnevad end nüüd teatud mõttes lääne poolt okupeerituna. Nad tunnevad, et nad ei saanud teha ise otsuseid pärast taasühinemist, vaid lääne inimesed lihtsalt võtsid üle. Ja ma arvan, et oma osa on selles ka kommunistliku aja propagandal. Eriti vanematel inimestel on tugevad kahtlused NATO vastu, lääne vastu, nad unistavad Saksamaast mitte kui uuest Ida-Saksamaast, vaid nagu suurest Šveitsist," selgitas Behrends.

Euroopa huvides on siiski mitte maailma hädade eest peitu pugeda üritav suurriik, vaid maailmajao tuleviku eest vastutust kandev Saksamaa.