Just õppisime enam-vähem viisakalt noa ja kahvliga sööma… ja nüüd jälle!
Omaniku roll on olla ettevõtte juhtimisest eemal või siis juhtida ise 100 protsenti, aga mitte natuke siit ja natuke sealt, kirjutavad Baltic Institute of Corporate Governance liikmed valitsuse nimetamiskomitee muutmise algatusele reageerides. Mida võiks nimetamiskomitee temaatikas ja riigile kuuluvate äriühingute valitsemises parandada?
Alles äsja esitlesid Riias OECD, Baltic Institute of Corporate Governance (BICG) ja EBRD riigile kuuluvate äriühingute valitsemise juhendi uut redaktsiooni (OECD Guidelines of Corporate Governance of State-owned Enterprises). Juhend algabki omaniku vaatega - oluline on teadlik, tark ja huvitatud omanik, kes teab, miks ta ühinguid omab ja mida ta saada tahab.
Muide, Balti riike toodi OECD poolt eeskujuks seoses nõukogu liikmete valikuprotseduuri struktureeritusega ja läbipaistvuse tagamiseks nimetamiskomitee süsteemi rakendamisega.
Samal ajal Eestis leiab valitsus, et nimetamiskomitee süsteem ei tööta... (https://www.err.ee/1609532212/valitsus-kavatseb-muuta-praegust-nimetamiskomitee-korda)
Meie hinnangul on läbiv probleem mitte nimetamiskomitee, vaid tõrkuv link omaniku ja nõukogu vahel.
Kindel see, et suhtlust peab parandama mõlemalt poolt. Tehti vigu - kui riik soovib ettevõtlusesse panustada, siis peab ta tagama, et info, mis ettevõttest tuleb, leiab ka pinnase, kus selle info pealt suudetakse aru saada, kas asjad lähevad nii nagu jutt oli või ei lähe. Ja kui ei lähe, siis kas on vaja teha muudatusi.
Ühingu juhatuse liikmed peavad olema võimelised muudatust esile kutsuma ja nõukogu saab muudatust toetada … või siis selle tagasi lükata ning leida uued juhid.
Võib uskuda, et siin on olnud puudusi mitmel tasandil ja osad käitumismustrid näitavad, et kuigi riik tahab ühinguid omada, siis tegelikult ei leia riik aega nendega tegelemiseks. Sellises protsessis lähevad laisaks nii ettevõtted, kui ka omanik ise ning tehaksegi vigu. Enamus vigu on aga sellised, kus omanik peab otsustama, kas panna raha juurde või likvideerida ühing.
Kas me teame, mis me oleme valesti teinud? Kui on näiteid, siis peame neid tunnistama ja ütlema, et teeme paremini, sest me teame kuidas saab paremini.
Rahandusministri viidatud põhiprobleem - parema informeerituse vajadus oluliste teemade asjus, mis mõjutavad omaniku ootuste täitmist (või täidetavust), on kindlasti oluline ja see on koht, kus saab asju koostöös omaniku ja nõukogu vahel parandada. Aga esmalt võiks osalust valitsev minister ise endalt (salaja) küsida, mitu korda ta viimase 12 kuu jooksul on kohtunud oma ühingute nõukogu ja juhatuse esimeestega väljaspool korralist üldkoosolekult?
Lihtsuse ning lühiduse huvides selgitame, et kui näiteks panna toimima suhe nõukogu esimehe ja omaniku vahel, lahenevad need küsimused töö käigus.
Nimetamiskomiteest - paljud inimesed on panustanud ja panustavad sisuliselt vabatahtliku tööga ning väärivad tänu. Komitee tegutseb alates 2017 aastast ja kindlasti pole mitte midagi halba selles, kui valitsus viib end selle tööga paremini kurssi ja proovib protsesse parandada, miks mitte ka heldemalt finantseerida.
Anname loogilise raamistiku ja võtame teema hästi üldiselt kokku:
- omaniku funktsioon on panna ettevõttesse kapital, väljastada omaniku ootused, kinnitada nõukogu (riigi puhul on nimetamiskomitee panuseks kandidaatide esitamine), kinnitada aruanded, audiitor jms;
- nõukogu valitseb ettevõtet ja teeb strateegilised otsused, sealhulgas kinnitab strateegia ja palkab selle ellu viimiseks parima võimaliku juhatuse;
- juhatus juhib ettevõtet ehk teeb operatiivsed otsused.
Omanik valib nõukogu, nõukogu valib juhatuse, juhatus valib töötajad ja raporteerimine käib vastupidises suunas.
Hea valitsemise edu tagab selge rollijaotus ja mängureeglite täitmine.
Asjad lähevad vussi siis, kui asjaosaline otsustab ühel päeval natuke omada, teisel päeval natuke valitseda ja kolmandal natuke juhtida. Omaniku roll ongi olla ettevõtte juhtimisest eemal ja alternatiiv on juhtida ise 100 protsenti, aga mitte natuke siit ja natuke sealt.
Mida võiks nimetamiskomitee temaatikas ja riigile kuuluvate äriühingute valitsemises parandada?
Nimetamiskomitee loomise eelduseks oli, et õiged inimesed ajavad õiget asja ja toovad tulemuse ära, aga see on ikkagi pool rehkendust - vaja on süsteemselt õpetada ka seda, mida need õiged inimesed siis nõukogus tegema peaksid, kuidas nimelt nad seda tegema peaksid ja mida nad tegema ei peaks. Ja et nõukogu esimehe roll on palju suurem, kui seni usutud on.
Baltic Institute of Corporate Governance (BICG) liikmed:
Erik Sakkov, Erkki Raasuke, Kaarel Ots, Veiko Räim, Triinu Tombak, Ansi Arumeel, Kalle Volkov, Joona Saluveer, Kati Kusmin, Margus Juhkam, Riina Käi, Loit Linnupõld, Rain Vääna, Priit Lepasepp, Sergei Jakovlev, Tiina Sepa, Erki Lipre, Madis Laansalu, Janek Saareoks, Aavo Kärmas, Mari-Liis Rüütsalu, Valdeko Paavel, Agris Peedu, Katrin Karu, Kristjan Vassil, Kai Realo