Valitsus kavatseb muuta praegust nimetamiskomitee korda
Alates 2017. aastast valib riigi äriühingute nõukogude liikmeid nimetamiskomitee, kuid valitsus leiab, et see ei tööta. Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) on saanud ülesandeks teha aasta lõpuks ettepanekud, kuidas nimetamiskomitee korda muuta.
Alates 2017. aastast valib riigi äriühingute nõukogude liikmeid nimetamiskomitee. Kuid nii Nordica kui ka Eesti Energia juhtumitele viidates leiab valitsus, et see kord ei tööta.
"Vastutuse küsimus sellega täiesti hajub ja selline poliitiline mull selle asja ümber tuleb ka kriitiliselt üle hinnata. Kiita, et see süsteem on hästi töötanud ju ei saa. Et kui riigi ettevõtetes on sellised ilmsed probleemid juhtimisega, siis tuleb hinnata, kas see komitee on hästi töötanud," ütles Ligi möödunud nädalal toimunud valitsuse pressikonverentsil.
Kuna Ligi sai alles selle tööülesande, siis esmaspäeval ta seda kommenteerida ei soovinud.
Nimetamiskomitee muutmine on kirjas ka koalitsioonilepingus.
"Et vältida niisugust poliitiliste kujude nimetamist suvaliselt erakondade poolt, kindlasti see oli samm edasi," sõnas riigikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Aab (SDE). "Me teame ju olgu see Nordica, Eesti Energia, kus siis üldkoosolek on ju minister. Aga praktiliselt ei saa siis see üldkoosolek või vastutav ministeerium ei informatsiooni ega saa ka sekkuda protsessidesse, kui midagi on valesti."
Eesti 200 esimees Kristina Kallase sõnul on omanik praegu ettevõtte juhtimisest kaugenenud.
"Omanik täna tegelikult üldse ei räägi kaasa ettevõtte tegevuses, eesmärkide seadmises. Aga ettevõtte juhtimisel on väga palju muid strateegilisi otsuseid, kus omanik peab kaastatud olema ja täna teda seal ei ole, et ta omanikust väga kaugele ära kõndinud juhtimisprotsess," ütles Kallas.
Aastatel 2020 kuni 2023 nimetamiskomitee eelmist koosseisu juhtinud Kaido Padar ütles, et nõukogudesse sõltumatute tippjuhtide-ekspertide leidmine oli tõsine töö.
"Seal olid nimed, seal olid värbamised, seal olid vestlused. Kaks vooru kandidaadiga, et esimeses, kas ta on üldse nõus ja teine siis see, et mis on need ootused, kas ta sobib sinna jne. Oli ka juhtumeid, kus me viimasel hetkel vaatasime kompetentsi üle ja ütlesime, et ikkagi tahaks muuta natuke," lausus Padar.
Allar Jõks juhtis juba 2004. aastal õiguskantslerina tähelepanu, et huvide konflikti tõttu ei tohiks nõukogudes olla riigikogu liikmeid. Nõukogud olid ka poliitilise toiduahela osa.
Jõksi hinnangul on etteheited nimetamiskomitee korrale arusaamatud. Otsuse nõukogu kooseisu kohta teeb minister ja nõukogus on ka ministeeriumite esindajad.
"Alati on võimalik kehtiva seaduse alusel need nõukogude liikmed tagasi kutsuda, olemas on kõik n-ö tagatised selleks, et vastutust rakendada," ütles Jõks. "Meil on viimaste aastate jooksul ikka väga palju ma ütleks suvalisi inimesi ministriteks saanud, kas me siis sellepärast hakkame kohe ümber korraldama ministrite ametisse nimetamist?"
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK