Üheksa aastat tagasi, novembris 2015, tegi riiklik lennunduskompanii AS Estonian Air oma viimase lennu. Euroopa Komisjon asus seisukohale, et valitsus oli selleks ajaks juba kümme aastat kahjumlikult tegutsenud riiklikku lennufirmat Euroopa Liidu reeglite vastaselt elus hoidnud. Riigilt saadud 85 miljoni euro tagastamine riigikassasse käis AS-ile Estonian Air üle jõu ja äriühing lõpetas päevapealt tegevuse.

Estonian Airiga juhtunu: kulukad otsused ja lüngad juhtimisinfos

Riigikontrolli 2016. aasta mais avaldatud audit¹ näitas, et valitsus võttis AS-i Estonian Air puudutavad otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata, igal juhul Tallinnas asuvat lennufirmat vaja.

Auditi materjalid osutasid, et AS-i Estonian Air rahastamise otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda.

Alates aastast 2010 rahastas valitsus nelja erinevat AS-i Estonian Air strateegiat, millest ühtegi ei õnnestunud ellu viia. Ehkki ettevõtte probleemid olid pikaajalised ja võimaldanuks põhjalikumat ettevalmistust, arutas valitsus Estonian Airiga seonduvat viie aasta jooksul 25 korda ja iga kord kiireloomulisena. Materjal, mis saadi kätte enamasti kas kohapeal või eelmisel päeval, ei võimaldanud sellesse süveneda. Mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu nägi ette tavamenetluseks Vabariigi Valitsuse reglement: seitse kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumist.

Uute laenude väljamaksmist AS-ile Estonian Air jätkati aastatel 2013–2014 ka siis, kui Rahandusministeerium varasemate laenude tagasimaksmisse ei uskunud ja need ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistas. Audit näitas, et kaduma oli läinud ka osa ASi Estonian Air juhtimisinfot, nõukogu koosolekute alusmaterjali, mis selgitaks, kuidas ja millise teabe alusel äriühingut täpsemalt juhiti ning mismoodi otsuseid tehti.

Toonane riigikontrolör Alar Karis kommenteeris auditi tulemusi nii: "Ma tahaks arvata, et valitsuse Estonian Airi otsuste ettevalmistamise ja tegemise viis on lihtsalt halb üksiknäide. Erand, juhus, mis ei ilmesta puudusi valikute langetamise protsessis üldisemalt. Aga ma kardan, et see pole nii. Käesolev audit ei räägi seega üksnes lennundusest, siit on õppida rohkem, kui läheb vaja järgmiste lennundusvaldkonda puudutavate otsuste tegemiseks."

Nordicaga juhtunu: kulukas otsustamatus ja lüngad juhtimisinfos

Ja järgmised lennundusfirmad ja otsused tulid. Veel enne, kui AS Estonian Air tegi oma viimase lennu, asutas valitsus septembris 2015 kaks uut riiklikku lennukompaniid, millest üks sai kaubamärginimeks Nordica. Novembris 2024, üheksa aastat ja riigilt saadud ligi 70 miljonit eurot hiljem, teatas ettevõte, et lõpetab tegevuse ja esitab pankrotiavalduse.

Septembris 2023 avaldatud auditis² nägi riigikontroll, et riigi kui omaniku käitumismuster ei olnud Nordica vajalikkuse hindamisel, tegevuse suunamisel ja otsuste langetamisel võrreldes AS-i Estonian Air ajaga muutunud. Nordica juhatus otsis asutamisest alates muid teenimisvõimalusi, et katta Tallinnast lendamise kahjumit, ning hakkas oma lennukeid ja meeskondi rentima teistele lennufirmadele.

Juhatus tõstatas korduvalt ettevõtte nõukogus strateegia uuendamise küsimuse, sest omaniku ootust lennata Tallinnast oli rahvusvaheliste lennukompaniidega konkureerides majanduslikult keeruline täita.

Siiski ei läinud Nordica nõukogu ega toona osalust valitsenud majandus- ja kommunikatsiooniminister kaasa sooviga vaagida Tallinnast lendamise perspektiivikust, kuni majanduslik reaalsus sundis liinid Tallinnast sulgema. Nordica juhatus oli soovinud nõukogult äriplaani ülevaatamist tulutult juba ligi kümme korda, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2019. aastal nõustus viimaks regulaarlennud Tallinnast lõpetama, hoides seekord ära ettevõtte kokkukukkumise.

Augustist 2019 kuni juulini 2021 tõi kaks erinevat rahandusministrit kokku neljal korral valitsuse ette kaalumiseks küsimuse, kas Nordica omamine on põhjendatud. Neile üleskutsetele nähtavaid tegevusi ei järgnenud. Küsimus küll tekkis, kas riigil on vaja lennuettevõtet, mis Eestist ei lenda, kuid mõttevahetus vaibus tulemusteta.

Muu hulgas leidis riigikontroll, et Nordica tegevus ja juhtkonna otsused ei ole püsivalt jälgitavad, sest hulk juhtimisinfot, otsuste aluseks olnud materjale puudub või pole säilinud.

Korralagedus riigile kuuluvate äriühingute ja ministeeriumide infovahetuses on leige omanikutunde sümptom

Nordica ja AS-i Estonian Air probleemid olid spetsiifilisemad ja sageli oli mureks hoopis otsustamatus ja otsuste edasilükkamine, kuid pärast kaht lennundusvaldkonna auditit tekkis küsimus, kas valikute tegemine puudulikule teabele tuginedes või selle teabe kaotsiminek võib olla laiem riigi äriühinguid puudutav murekoht. Septembris 2024 avaldatud auditiga³ selgus, et on tõesti.

Riigile kuuluvates äriühingutes tehakse sadu miljoneid eurosid puudutavaid otsuseid, kuid sageli on keeruline välja selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes äriühingu nõukogu ühe või teise otsuse vastu võttis. Riigikontroll auditeeris seekord transpordivaldkonna 11 äriühingut ja nähtus, et neid valitsenud ministeeriumide käsutuses olev teave, mis peaks nõukogu otsuseid põhjendama ja asjaolusid selgitama, on märkimisväärselt lünklik.

Informeeritud omanikuks olemine tähendab, et osalust valitseva ministeeriumi ja ministrini peab jõudma teave, kes ja milliseid riigi äriühingu juhtimisotsuseid tegi ning milliste andmete alusel. Riigi äriühingute juhtimise jälgitavus võib osutuda oluliseks nii omaniku ootuste väljatöötamisel, õppetundidena uute ärisuundade leidmisel või ka võimalike juhtimisvigade tuvastamisel.

Otsustusprotsessi on võimalik ja lihtsam taastada, kui riigi äriühingute nõukogu koosolekute protokollid ja arutelumaterjalid on säilinud ja ministeeriumidele kättesaadavad ka siis, kui vahetuvad inimesed või asutuste vastutusalad. Praegu on see infovahetus selgelt auklik.

Riigi äriühingute laualt käivad läbi sajad miljonid eurod ja see väärib tähelepanu

Murelikuks ja nõutuks teeb, et riigi osaluspoliitika koordineerimise eest vastutajaid ja äriühingute valitsejaid ei näi riigi äriühingute tegevuses ettetulev otsustamatus, otsustamine ebaselgele teabele tuginedes või selle teabe kaotsiminek ülemäära häirivat.

Süsteem on ju justkui loodud: on valitsus, kes otsustab äriühingute asutamise ja neile kapitali andmise, ja minister äriühingu üldkoosoleku rollis ja nõukogu järelevalveorganina ja juhatus äriühingu igapäevase juhtijana. Osapoolte ülesandedki on üldiselt määratud ja info liikumise liinid enamasti samuti. Aga millegipärast on meil teine ebaõnnestunud riiklik lennukompanii järjest.

Kui Eestis ei saa mingil põhjusel riiklikku lennuettevõtet (enam) pidada, siis kas toimiv äriühingute valitsemise süsteem ei peaks suutma tunda ära olukorda, kus äriplaan ei tööta – ja seda kiiremini kui 15 aastaga? Järelikult süsteem ei toimi ning osa probleemist on ka, et kui infot paistab olevat, siis otsuste tegemisel seda eiratakse. Poliitiliselt võetud siht ei lase kuulda-näha tegelikku olukorda ega sellele reageerida. See asjaolu mängis ilmselt rolli mõlema riikliku lennukompanii saatuses.

Kui praegune riigi äriühingute valitsemise süsteem mingis aspektis ei funktsioneeri, siis on eelkõige rahandusministeeriumi kui riigi osaluspoliitika üldkoordinaatori kohustus otsida süsteemi parandamise võimalusi, muutusi algatada ja eest vedada. Tugevdada tuleb omanikutunnet, suurendada nõudlikkust nii juhatuse, nõukogu, ministri kui ka valitsuse tasandil.

Kui muutusi süsteemis ei peeta oluliseks, puuduvad igasugused garantiid, et riik ei astu üha uuesti sarnase reha otsa. Ja kui puudub soov ning otsustavus riigile kuuluvate ettevõtete juhtimisel omanikutunnet tugevdada, peaks riik tunnistama, et kaasnevad tagajärjed on rahaline kahju (mitte kooliraha!), mida ollaksegi valmis kandma.

Kommentaar ilmus algselt riigikontrolli blogis.