Analüütikute hinnangul võib keskpank intressimäärasid langetada ka seni oodatust kiiremalt.

Kui veel suvel prognoosisid analüütikud kuue kuu euribori taset aasta lõpuks kolme protsendi juures, siis reedel oli Eestis paljude eluasemelaenudega seotud intressimäär 2,695 protsenti. Mullu oktoobris läbis see viimaste aastate tipu 4,143 protsendi juures. 

Analüütikute sõnul on intressiootused viinud alla nõrgenenud euroala majandus ja raskused töötlevas tööstuses nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal. 

LHV makroanalüütik Triinu Tapver juhtis tähelepanu, et euroala järgmise aasta majanduskasvu ootus on nõrgenenud 0,8 protsendi peale. "Vähenenud nõudlus, kõrgel püsivad sisendhinnad ning palgasurve on viinud ettevõtete kindlustunde madalamale ja kutsunud esile suuremaid koondamisi," rääkis ta. 

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul prognoosis pank juba kevadel kuue kuu euribori langemist aasta lõpuks alla 2,8 protsendi, peamiselt seetõttu, et puudus usk euroala ja eriti Saksamaa majanduse kiiresse kasvu. Uusküla märkis, et juba kevadel oli vaid aja küsimus, mil Hiina elektriautod Euroopa turule jõuavad ja Saksamaa autotehased raskustesse satuvad. 

Ettevõtlussektori kõrval kardetakse aina enam ka riigivõla kõrge taseme pärast, mis kõrgete intresside püsimisel võib eelarveprobleeme süvendada ning finantsturge ja majandust nõrgestada, ütles Tapver. 

"Euroala keskmine riigivõlatase on küll teise kvartali seisuga 88,1 protsenti SKP-st, kuid olulise mõjuga riikide nagu Itaalia ja Prantsusmaa võlatase pürgib 137 ja 112,2 protsendini. Riikide jaoks muutuvad intressikulud järgmistel aastatel kallimaks, kuna odavas intressikeskkonnas saadud laene hakatakse refinantseerima kõrgema intressiga," märkis Tapver. 

Uusküla sõnul on ka Euroopa Keskpank praeguseks jõudnud arusaamisele, et Euroopa majanduslikud väljakutsed on tõsised ja vahepealne majanduskasv tulenes riikide toest majandusele. Majandusaktiivsust tagasi hoidnud keskpanga poliitika tõttu soovisid valitsused enam riigi tasandil majandust toetada, viies eelarvedefitsiidid üle kokkulepitud piiride. "Nii on ülemäärase defitsiidiga Euroopa Komisjoni uurimise all praegu lausa kaheksa riiki," nentis Uusküla. 

Keskpank võib intressimäärasid langetada oodatust kiiremini

Oktoobris langetas Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, kehtestades hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,65 protsenti.

Järgmise otsuse teeb keskpank detsembri keskel. 

"Seega oodatakse Euroopa Keskpangalt nüüd kiiremaid intressikärpeid, mis võimaldaks majandust elavdada, riigivõla ja ettevõtete laenukulusid alla tuua," ütles Tapver. Tema sõnul ei saa välistada ka seda, et keskpank kärbib detsembris intresse senisest rohkem ehk 0,5 protsendipunkti võrra. 

Uusküla sõnul ootavad rahaturud keskpangalt detsembris intressimäärade langetamist 0,25 protsendipunkti võrra ning intressimäärade alandamist jätkatakse ka tuleval aastal. 

"Kuue kuuga peaks vähemasti hoiuseintress langema terve protsendipunkti ehk siis igal kokkusaamisel langetatakse intressimäära vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra järgmise poole aasta jooksul jõudes 2,25 protsendise hoiuseintressimäärani välja suve alguseks," rääkis Uusküla. 

Kuue kuu euribor võib järgmise aasta lõpuks langeda alla kahe protsendi

Uusküla sõnul on trendi jätkumine allapoole selge, kuid millal täpselt ja mis tasemele kuue kuu euribor langeb, sõltub juba juhusest. 

"Kahe protsendi suurune intressimäär jääb püsima kui inflatsioon jääb kahe protsendi juurde," sõnas ta, lisades, et intressimäärad võivad ka langeda sealt edasi, sest põhjused madalat inflatsiooni oodata on alles. 

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul võib järgmise aasta lõpus oodata kuue kuu euribori langemist alla kahe protsendi. 

"Euribor langeb, kuna hinnatõus euroalal on pidurdunud ja Euroopa Keskpank jätkab intresside vähendamisega," ütles Elmik.

Tapver nentis, et Euroopa Keskpank jätkab tuleval aastal intresside kärpimist ning 2025. aasta lõpuks ootavad finantsturud kuue kuu euribori langemist suisa 1,75 protsendini.

Uusküla märkis, et võimust võivad võtta ka Trumpi algatatud kaubandussõja mõjud, mis tõstavad importi hindu ja kiirendavad inflatsiooni. Samuti juhtis ta tähelepanu, et oodatust rohkem võivad anda inflatsioonis tunda kliimamuutuse mõjud, seda nii põllumajanduse saagikuse hüplikkuse kui ka võimalike rohepöörde kulutuste tõttu. 

Euriboriga seotud laene on Eestis umbes kolmveerandil majapidamistest ja selle langus on toonud kaasa kodulaenu tagasimaksete vähenemise. "Tipust detsembris 2023 on tagasimaksed suuremal osal Swedbanki klientidest alanenud kuni 50 eurot kuus," lisas Elmik.