Oluline teisipäeval, 3. detsembril kell 20.42:

- Valge Maja teatel suurendab Biden veel enne lahkumist abi Ukrainale;

- Rutte hoiatas Trumpi Ukrainale ebasoodsa rahuleppe eest;

- Scholz Kiievist Putinile: meie toetus Ukrainale ei lõppe;

- Meedia: Pariis ja London arutavad rahuvalvajate paigutamist Ukrainasse;

- USA: NATO ministrid kinnitavad Brüsselis toetust Ukrainale;

- Rootsi jätkab Ukraina toetamist infrastruktuuri taastamisel;

- Zelenski: Venemaa ja Ukraina kaotuste suhe on 8:1;

- Zelenski saadaks Venemaa kolmetähelisse kohta;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1780 sõdurit.

Ukraina palub NATO riikidelt veel 20 õhutõrjesüsteemi

Ukraina välisminister Andri Sõbiha palus teisipäeval NATO riikidelt veel vähemalt 20 õhutõrjesüsteemi, et lüüa tagasi Venemaa rünnakud riigi energiasüsteemile.

Sõbiha ütles enne NATO välisministrite kohtumist ajakirjanikele, et ukrainlased mõistavad, kuidas venelased püüavad takistada neil energiat tootmast ja just seepärast vajab Ukraina rohkem toetust.

Rutte: Ukraina vajab rohkem abi ja vähem rahuarutelu

Ukraina ei vaja rohkem mõtteid selle kohta, kuidas rahuprotsess välja näeb, ja NATO peab tagama, et Kiiev oleks rahukõneluste alustamisel tugevas seisus, ütles NATO peasekretär Mark Rutte.

Peasekretäri sõnul keskenduvad NATO liitlased liikmesriikide välisministrite kohtumisel sellele, kuidas saada Ukrainale rohkem sõjalist abi.

"Rohkem raketitõrjet Ukrainale, kuidas parandada kogu meie tegevuse koordineerimist, tagades, et Wiesbadeni väejuhatus käivitataks võimalikult kiiresti ja saaks valmis. Vaat, mida peate tegema. Seetõttu ütleksin: rohkem sõjalist abi ja vähem arutelu selle üle, milline võiks rahuprotsess välja näha," ütles peasekretär.

Alliansi liikmesriikide välisministrite kohtumine leiab aset 3.-4. detsembril NATO peakorteris Brüsselis.

Valge Maja teatel suurendab Biden veel enne lahkumist abi Ukrainale

USA president Joe Biden kavatseb enne riigipea kohalt lahkumist järelejäänud aega kasutada relvatarnete suurendamiseks Ukrainale ja uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu, ütles Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

"Nende jõupingutuste osana andis ta (president Biden – toim.) oma meeskonnale korralduse kasutada täielikult ära kõik olemasolevad rahalised vahendid, et tagada Ukraina kaitse (...) President andis Pentagonile ülesandeks kiiresti Ukrainasse varustust toimetada," ütles Sullivan Valge Maja avalduses.

Ta märkis, et jaanuari keskpaigaks tarnib USA Kiievile täiendavalt sadu tuhandeid suurtükimürske, tuhandeid rakette ja muid kriitiliselt tähtsaid relvasüsteeme. USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump astub ametisse 20. jaanuaril.

USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik lisas, et Washington on juba kehtestanud "Vene finantssektori vastu tõsised sanktsioonid, millele järgnevad uued sanktsioonid".

Ta meenutas, et selle aasta alguses sai Ukraina juba Ameerika Ühendriikidelt sadu õhutõrjerakette, Biden andis loa jalaväemiinide tarnimiseks Kiievile ning kohandas ka luba kasutada USA rakette rünnakuteks Venemaale asuvate sihtmärkide pihta.

"President on pühendunud Ukraina kõige soodsamasse olukorda seadmisele ja me jätkame selle strateegia elluviimist," rõhutas Sullivan.

Teisipäeval teatas Pentagon, et USA annab Kiievile sõjalise abi paketi, mille väärtus on 725 miljonit dollarit. See pakett sisaldab NASAMS-i õhutõrjesüsteeme ja Stinger MANPADS-i õhutõrjerakette, droone, droonidevastast laskemoona, 155-mm ja 105-mm suurtükimürske, HIMARS-i rakette, Javelini laskemoona ATGM, granaadiheitjaid AT-4, rakette TOW ATGM ning jalaväemiine.

Rutte hoiatas Trumpi Ukrainale ebasoodsa rahuleppe eest

NATO peasekretär Mark Rutte ütles USA valitud presidendile Donald Trumpile, et kui Ukraina sunnitakse leppima ebasoodsa rahulepinguga, seisavad Ameerika Ühendriigid tulevikus silmitsi märksa suurema ohuga Hiina, Iraani ja Põhja-Korea poolt.

Hiina president Xi Jinping võib näiteks tulevikus, kui Ukraina head lepingut ei saa, hakata kaaluma midagi hoopis muud, rääkis Rutte ajalehele Financial Times antud usutluses, viidates ilmselt Taiwani võimalikule ründamisele.

Rutte kohtus Trumpiga 23. novembril Floridas, kartuste taustal, et Ameerika Ühendriikide järgmine president võib vähendada USA osalust NATO-s ja toetust Ukrainale, mis seisab silmitsi Venemaa agressiooniga.

Rutte hoiatas vestluses Financial Timesiga, milles ta rääkis oma kohtumisest Trumpiga, et Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea liidritele ei tohiks anda võimalust tähistada lepet, mis ei ole Ukrainale kasulik, kuna see oleks pikemas perspektiivis suureks julgeolekuohuks mitte ainult Euroopale, vaid ka USA-le.

Teheran ja Pyongyang on Moskva peamised liitlased selle täiemahulises sõjas Ukraina vastu, kusjuures mõlemad tarnivad Venemaale relvi ja Põhja-Korea ka sõdureid Vene üksustesse.

Trumpi naasmine Valgesse Majja tekitab muret lääneriikide toetuse püsimise pärast Ukrainale, kuna valitud president on lubanud USA "sõjast välja viia" ja konfliktile kiiresti lõpu teha.

Ukraina juhi on pöördunud Trumpi poole palvega säilitada oma toetus ja võtta Venemaaga suhtlemisel kasutusele rahu jõu kaudu lähenemisviis.

Scholz Kiievist Putinile: meie toetus Ukrainale ei lõppe

Saksa kantsler Olaf Scholz tegi esmaspäeval pärast visiiti Kiievisse avaliku pöördumise Venemaa liidrile Vladimir Putinile, milles kinnitas, et Berliini toetus Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale püsib nii kaua kui vaja.

"Minu sõnum Kiievist Putinile: me oleme valmis pikaajaliseks vastasseisuks. Meie toetus Ukrainale ei lõpe. Seisame koos Ukraina rahvaga nii kaua kui vaja," kirjutas Scholz sotsiaalmeediakanalis X.

My message from Kyiv to Putin:

We're in this for the long haul.

Our support for Ukraine will not waiver.

We will stand by the Ukrainian people - for as long as it takes. pic.twitter.com/uy8SFIAw4x

— Bundeskanzler Olaf Scholz (@Bundeskanzler) December 2, 2024

Scholz teatas esmaspäeval Ukrainale uue, 650 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi andmisest, mis peaks kohale jõudma veel detsembris.

Meedia: Pariis ja London arutavad rahuvalvajate paigutamist Ukrainasse

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik arutavad vägede saatmist Ukrainasse võimaliku relvarahu jälgimiseks, ütles anonüümsust palunud ametnik Raadiole Vaba Euroopa / Vabadus (RFE/RL).

Pariis ja London uurivad võimalusi Ukraina toetamiseks võimalikel rahuläbirääkimistel Venemaaga, sealhulgas Prantsuse ja Briti vägede paigutamist, et need jälgiks relvarahu piki kontaktliini, ütles NATO kõrge ametnik RFR/RL-le.

Anonüümsust soovinud ametnik märkis, et need arutelud toimuvad pealinnade vahel, mitte NATO ametlikus struktuuris.

Eesmärk on valmistuda erinevateks stsenaariumideks, tagades, et Euroopa riigid on valmis Kiievit abistama, kui USA uus administratsioon soovib Euroopa suuremat osalust Ukraina toetamises. Ametniku sõnul püütakse ettepanekutega tagada ka Euroopa liitlaste osalemine rahuläbirääkimistel, mida saaks vahendada USA presidendiks valitud Donald Trump.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi arutelud sõjalise koalitsiooni juhtimise üle Ukrainas on viimasel ajal hoogu saanud, märkis uudiste vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent, viidates Prantsuse ajalehes Le Monde novembri lõpus ilmunud teatele vägede paigutamise üle jätkuvatele kõnelustele. Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot ütles ka Briti rahvusringhäälingu BBC uudistele, et kuigi Prantsusmaa ei kavatse praegu vägesid Ukrainasse lahingusse saata, ei välista riik ühtegi võimalust.

"(Prantsusmaa) toetab Ukrainat nii intensiivselt ja nii kaua kui vaja. Miks? Sest kaalul on meie julgeolek. Iga kord, kui Vene armee edeneb ruutkilomeetri võrra, läheb oht Euroopale ruutkilomeetri võrra lähemale," ütles Barrot.

Lääne vägede Ukrainasse saatmise idee kerkis taas päevakorda veebruaris, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron selle võimaluse esimest korda tõstatas. Ta käsitles seda teemat ka mais, viidates sellele, et kui Vene väed tungivad Ukrainas edasi ja Kiiev palub abi, peaks Prantsusmaa tõsiselt kaaluma vägede paigutamist.

USA: NATO ministrid kinnitavad Brüsselis toetust Ukrainale

NATO liitlased kinnitavad Brüsselis toimuval välisministrite kohtumisel veel kord oma toetust põhimõttele, et Ukraina tulevik on alliansis, ütles uudistekanali Ukrinformi ajakirjaniku andmetel esmaspäeval USA välisministeeriumi kõneisik Matthew Miller.

"Sellel reisil Brüsselisse ühineb välisminister NATO liitlastega, et rõhutada toetust Ukraina teele Euro-Atlandi integratsiooni suunas. Nagu oleme varemgi öelnud, siis on Ukraina tulevik NATO sõjalises liidus," rääkis Miller Washingtonis toimunud pressikonverentsil.

Küsimusele, kas Brüsseli kohtumisel on oodata konkreetseid edasiminekuid seoses Ukraina ootusega saada kutse NATO-sse, vastas Miller, et ei ennusta selles osas midagi ette.

"Igal nendel viimastel kohtumistel NATO tasandil oleme rääkinud Ukraina edusammudest NATO suunas ja me jätkame ka seal sellest rääkimist," sõnas Miller.

Sellega seoses rõhutas Miller Ukraina koostegutsemisvõime saavutamise olulisust koostöös NATO liikmetega ning reformide jätkamist, mida Ukraina oma teel liikmelisuse poole ellu viib. Miller lisas, et iga kohtumine alliansis ja Ukraina väljavaadete arutelu otse Ukraina partneritega on oluline samm riigi teel liikmelisuse poole.

Ukraina vajab NATO ühinemiskutset ellujäämiseks Venemaa vallandatud sõjas, rõhutas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Kutse Ukraina ühinemiseks NATO-ga on vajalik meie ellujäämiseks," ütles Zelenski pärast kohtumist Kiievit väisanud Euroopa Liidu uue välispoliitikajuhi Kaja Kallase ja Euroopa Ülemkogu uue alalise eesistuja António Costaga.

Zelenski sõnul vajab Ukraina enne igasuguseid kõnelusi Venemaaga NATO sõjaliselt liidult julgeolekutagatisi ja rohkem relvastust enda kaitsmiseks.

President ütles, et ta edastas Kiievi partneritele Ukraina konkreetsed vajadused tugevdamaks riigi õhukaitset Venemaa raketi- ja droonirünnakute vastu.

Rootsi jätkab Ukraina toetamist infrastruktuuri taastamisel

Rootsi valitsuse esindaja kinnitas esmaspäeval oma riigi toetuse jätkumist Ukrainale selle taristu taastamisel.

Ukraina asepeaminister rekonstrueerimise alal ning kogukondade ja territooriumide arendamise minister Oleksii Kuleba ning Rootsi taristu- ja elamuminister Andreas Carlson arutasid esmaspäeval edasise koostöö väljavaateid ülesehituse vallas, teatas tema ametkond.

"Oleme avatud ühisprojektide käivitamisele Rootsiga nii transpordisektoris ja ka elamute rekonstrueerimises. Ministeerium pöörab praegu olulist tähelepanu mereinfrastruktuuri turvalisusele. Seetõttu on välispartnerite abi nendes valdkondades igati vajalik ja kasulik," sõnas Kuleba.

Carlson tõstis omakorda esile Rootsi pühendumust Ukraina raudteede toetamisele ning valmisolekut anda oma panus lennuliikluse taastamisse niipea, kui julgeolekuolukord riigis seda lubab.

Ministeerium teatas, et kohtumisel arutati praktilisi koostöösamme, mis hõlbustavad kahepoolsete projektide kiiret käivitamist.

Nagu varasemalt teatatud, siis kavatseb Rootsi valitsus ellu viia mitmeaastase tsiviilsektori toetusprogrammi, mille eeskujuks on praegu kaitsetööstuse koostöö algatus.

Uudisteagentuur UNIAN kirjutas novembri lõpus, et  Ukraina ja Rootsi peavad läbirääkimisi Rootsi hävitajate Saab JAS-39 Gripen tarnimiseks Kiievile. Presidendikantselei aseülem Ihor Žovkva rääkis sellest juba juulis. Septembri lõpus ütles kaitseminister Rustem Umerov, et läbirääkimised jätkuvad.

Samas ootab Ukraina endiselt kaht kaugradarluurelennukit Saab 340, mille üleandmisest teatas Rootsi juba mais. Lennundusasjatundja Anatoli Hraptšinski usub, et hilinemine on seletatav vajadusega valmistada ette sobiv taristu ja koolitada välja lennuki tehniline personal.

Zelenski: Venemaa ja Ukraina kaotuste suhe on 8:1

Ukraina president Volodõmõr Zelenski eitas väiteid justkui oleks täiemahulises sõjas hukkunud juba 80 000 Ukraina sõdurit ning kinnitas, et alates tänavu septembrist on Ukraina ja Venemaa taastumatute kahjude suhe üks kaheksale.

"Kurski operatsiooni algusest on Ukraina kaotused suhtes Venemaa kaotustega üks hukkunu kaheksale," ütles Zelenski intervjuus Jaapani agentuurile Kyodo News.

Ukraina riigipea lisas, et venelased inimesi ei säästa. "Pärast seda, kui nad selle hakklihamasina käivitasid, hakkasid nad inimesi sinna heitma vaatamata suutmatusele oma eesmärke saavutada," rõhutas ta.

Samas märkis Zelenski, et ta ei saa jagada arve Ukraina kaotuste kohta sõjas.

"Ma vastaksin nii, et kui keegi andis hiljuti teada, et hukkunud on 80 000 ukrainlast, siis ma tahan öelda, et palju vähem," rääkis ta.

Zelenski rõhutas, et Ukraina võimud ei tea, kui palju inimesi, sealhulgas sõjaväelasi ja korrakaitsjaid on hukkunud ajutiselt okupeeritud aladel.

Briti kaitseministeerium teatas novembril, et oktoobris tõusid Vene relvajõudude kaotused rekordiliseks – sel kuul hukkus ja sai haavata 41 980 Vene sõdurit.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel ületasid Venemaa inimkaotused sõjas 2. detsembri 2024 seisuga 740 000 piiri.

Zelenski saadaks Venemaa kolmetähelisse kohta

Ukraina president kasutas ebadiplomaatilist mõtteavaldust, kui vastas ühisel pressikonverentsil Saksa kantsleri Olaf Scholziga küsimusele Venemaa plaanide kohta.

Zelenskyy used "undiplomatic language" to explain where Russia should go.

"Where should Russia go? Preferably to three letters." - Ukrainian president said at a joint press conference with Olaf Scholz.https://t.co/lVC9MLaXYF pic.twitter.com/ZLmDrKyepn

— WarTranslated (Dmitri) (@wartranslated) December 2, 2024

"Mille peale võiks Venemaa minna? Soovitavalt kolmetähelisele. Venemaal tuleb mõista, et ta tapab meid, aga meie kaitseme ennast. Me tahame, et 2025. aastal sõda lõpeks. Ma teadsin, et kantsler helistab Putinile, aga sellised kõned Ukrainat ei tugevda, vaid tunnustavad Putinit. Meie vaated Olafiga langevad mõnes küsimuses kokku, aga mõnes mitte. Me töötame selle kalla, et me saavutaks Tauruse rakettide osas suurema üksmeele. Kui meil oleks sellised raketid, tabaksime rohkem Vene sõjalisi sihtmärke," vahendas väljaanne Meduza Zelenski sõnavõttu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1780 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 745 700 (võrdlus eelmise päevaga +1780);

- tankid 9486 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 19 419 (+22);

- suurtükisüsteemid 20 976 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1019 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 917 (+8)1;

- tiibraketid 2855 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 666 (+60);

- eritehnika 3627 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.