"Säilitasime, mida oleme vähegi leidnud, kusjuures ükski periood ei ole prioriteet. Hindame eelkõige hoone ajalugu ja lugu," sõnas Lausmäe.

Rüütelkonna hoone ametlikku avamist pole veel toimunud, kuid seda on kasutanud juba nii Eesti valitsus kui on seal ka peetud raamatuesitlusi ja koolitusi.

Avalikkuse juurdepääs majale on seotud kõrgete välisvisiitide graafikuga, näiteks 16.-17. detsembril võõrustab peaminister majas ühendekspeditsiooniväe tippkohtumist. 

Lausmäe sõnul on aga ka projekteerimisel silmas peetud, et maja oleks rahvale avatud.

Kohtu tänava poolsest sissekäigust avanevas esimeses ruumis, vanas hooneosas, asub juba palju kajastatud plafoonmaaling, mille avastas konservaator Hilkka Hiiop täiesti juhuslikult ühe väikese prao kaudu kahe aasta eest. Maali avastamine pani sisearhitekte ümber vaatama ka maja ruumiplaani, sest esialgu oli sinna planeeritud kaks kabinetti ja koridor.

"Suur leid keeras kõik pea peale. Ruum avanes meile nagu sibul - kiht-kihilt," kirjeldas Lausmäe.

Toomkirikupoolsest peauksest avanev fuajee on lahendatud hallides ja rohekates toonides, mis Lausmäe sõnul tulenevad osaliselt kunagistest lahendustest.

Fuajee seinal on ka maal "Meripuu" (2024), üks kahest Laurentsiuse poolt hoonesse loodud protsendikunsti teosest, mis läbisid tiheda konkurentsisõela, sest esindushoone pinna eest võistles ligi 70 teost.

Lausmäe sõnul maalis Laurentsius fuajees asuva maali koha peal, sest see on oma mõõtudelt lihtsalt nii suur.

Majas on juba praegu eksponeeritud mitmeid eesti kunsti teoseid, nii maale kui ka pisiplastikat, kuid neid on sinna sisearhitekti sõnul veel lisandumas. "Eesti kunsti ja kaasaegset," ütles Lausmäe.

Kunagine katse taastada on samuti näha

Fuajee kõrval asuv garderoob oli Lausmäe sõnul kõige enam räämas maja osas.

Garderoobi seinte ülaosas on näha ka kunagist restaureerimist, kus oletatavasti Poola restauraatorid on kunagist juugendlikku ornamenti üle maalinud. Sisearhitekti sõnul otsustati nüüd ornament sihilikult korrastamata jätta, kuid samuti taheti näidata kunagist taastamistööd.

Maja mööbel – pehme mööbel, lauad, peeglid jm – on valminud Lausmäe büroo eriprojektide järgi ja selle on teostanud Eesti ettevõtte, Saaremaal tegutsev Kalla Mööbel. Originaalmööblit majas väga säilinud pole, kuid hoones on mõned mujalt pärit vanemad mööbliesemed, nagu näiteks Eesti Berliini saatkonnast pärit kirjutuslaud, mis on valminud 1930-ndatel aastatel Eestis.

Invajuurdepääs majja on hoovi poolt, sealt edasi on ratastoolis võimalik korruste vahel liigelda liftiga. Samuti asub esimesel korrusel invatualett.

Lausmäe sõnul on majas palju originaalvalgusteid, mis on taastatud. Suures saalis asuvad laelühtrid jäljendavad küll messingut, kuid olid juba originaalis valmistatud paberimassist.

Suure saali seintel asuvad aadliperekondade vapid nõudsid sobivaid klimaatilisi tingmusi, muidu poleks Ajaloomuuseum neid sinna lubanudki, sõnas Lausmäe.

Lisaks vappidele, mida seintele veel lisandub, on suure saali seintel Napoleoni sõjas osalenud rüütelkonna liikmete kivisse raiutud nimekirjad ning kunagi oli seal kesksel kohal asunud ka Peeter I portreemaal.

"Seda teatud põhjustel sinna tagasi ei panda," sõnas Lausmäe.

Saalide parkett on vana mustri järgi valmistatud uus. Lausmäe sõnul oli originaalparkett säilinud ühes saalinišis ning selle põhjal telliti meistritelt uus.

Lausmäe sõnul on vanem hooneosa seinamaalinguid täis. Osaliselt võib neid näha ka näiteks punase seinavärviga ruumis, mis oli kunagi trepikoja osa ja nüüd on privaatruum VIP-idele, kes suunduvad esinema pressikonverentside ruumi ja vajavad enne veidi aega endale.

Pressikonverentside ruumi kõige keerulisem osa projekteerijale oli lagi, mida Lausmäe büroo projekteeris pool aastat, et paika saaksid ventilatsioon, kliima ja valgus.

Ka selles ruumis tuli kolme sentimeetri sügavuselt välja helesinine seinamaaling, mille täksitud pind oli sinna kunagi tekitatud põhjusel, et uue seinakatte krohvikiht paremini külge hakkaks.

Pööningul asuvas pressiruumis on säilinud originaalsed laetalad, mis olid Lausmäe sõnul väga heas seisus, kuigi pööning kujutas endast tõelist tuvipööningut. Praegu on laetalade puitpind eksponeeritud ja kaetud tuletõkkevaabaga.

Hoone remont läks maksma ligi 18 miljonit eurot.