Michal ütles, et Eestil on energeetikas plaan ja kavad olemas juhitava energiavajaduse katmiseks. Tema sõnul pole vaja nõudeid põlevkiviga energiavajaduse katmiseks leevendada, piisab lubade täpsustamisest. "Varustuskindlus on meil tagatud, esialgu põlevkiviplokkidega, tulevikus tulevad oksjonid. Sinna oodatakse nii gaasi-, erinevaid muid jaamu juurde."

Küsimusele, miks valitsus loobus mullu plaanist rajada uus gaasijaam, vastas peaminister, et uute jaamade rajamine on kulu ja neid saab teha tulu vastu. Reserviks jaamade ehitamine eeldab, et on mehhanism, millega selle eest makstakse. "Riigis oleme kokku leppinud, minagi kliimaministrina ütlesin, et peab olema selge, kuidas see on rahastatud," rääkis ta. 

Peaminister sõnas, et lihtsalt uusi jaamu keegi seisma ei ehita. "Tulevikus tulevad jaamad võimsusmehhanismi vastu, mis on ka loogiline. Kui tellid turult reservi olemasolu, siis saad sellest ka mõõdukalt maksta"

Michali sõnul ootavad tööstusettevõtted soodsamat elektrihinda, mitte tingimata reservis olevate juhitavate võimsuste olemasolu. "See eeldab ka, et vaadatakse üle regulatiivsed tasud ja seda tean, majandusministeerium ka praegu arutab. Aga siin juures käib klausel, et tarbijatele see tähendab mõnda senti rohkem kui tööstused maksavad mõne sendi vähem," ütles ta. 

Möödunud nädala algul Eesti Energia oma vanemaid põlevkivijaamasid turule ei pakkunud, kuna nad ei suuda mittestabiilses töörežiimis tagada keskkonnanõudeid. Peaminister ütles, et palju sõltub sellest, mis muid võimsusi turult saada on. 

Riigifirmade probleemid õigeaegselt üldkoosolekuni ei jõua

Michal rõhutas, et Eesti Energia probleem on teatud kohtades valeandmete esitamine. "Nüüd tuleb välja selgitada, miks see nii on. Aga valeandmete esitamine ja probleemide lahendamine on kaks eri asja," ütles ta. "Täna toimub juba probleemide lahendamine nii, et reservvõimsused on olemas, jaamad saavad töötada, lubasid täpsustatakse."

"Eestit pimedaks keegi ei lükka. Me hoiame varustuskindluse jaoks need jaamad töös, aga oma lube nad peavad kõik täpsustama ja vajadusel tegema investeeringuid, võimalusel samme, et nende keskkonnaheide oleks väiksem," rääkis peaminister.

Eesti Energia nõukogu juhi Anne Mere sõnul Eesti Energia erikontrollist midagi uut ei selgunud. Peaminister märkis, et tal on keeruline täpselt kommenteerida inimeste väljaütlemisi ning arutelu käigus tuleb minna konkreetseks, kes täpselt millest teadis. 

"Mul ei ole kellelegi ühtegi etteheidet, pigem tahaks aru saada, et Eesti Energias asjad pöörduvad paremuse poole, tehakse korda ja seejärel toimub arutelu, kuidas vältida tulevikus selliste juhtumite kordumist," ütles Michal. 

Eesti Energia ja Nordica probleemide taustal on poliitikud rääkinud vajadusest reformida nimetamiskomiteed. 

Saatejuhtide küsimusele, kas peaks naasma poliitikutest koosnevate nõukogude juurde, vastas Michal, et komitee ülevaatamise printsiibid pandi sisse juba eelmisse koalitsioonilepingusse ja see pole uus idee.

"Ükski süsteem iseenesest ei ole selline, mida ei saaks parandada. Ma ei arva, et poliitikute tagasitoomine on eesmärk," ütles Michal. Ta nentis, et tema hinnangul polnud ka poliitikud nõukogudes probleem, kuid eesmärk on pigem saada vastus, kuidas ettevõtetes toimuv oleks nõukogudes paremini hallatud ja üldkoosolekule paremini ülevaadet andev. Paljud probleemid, sh siseauditid tema sõnul üldkoosolekuni ei jõua, kui juhatusest ja nõukogust tuleva info järgi tundub ettevõttes kõik olevat korras. 

Narva poliitika on 1990. aastates

Möödunud nädalal kukkus läbi Narva linnapea Jaan Tootsi umbusaldamine. Michal märkis, et Katri Raikil oli Narvas sisuliselt valida katku ja koolera vahel, kuid inimeste ootused talle olid teistsugused ja pigem oodati Raikilt Narva reformimist. 

Peaminister võrdles Narva poliitikas toimuvat ülejäänud Eesti 1990. aastate poliitikaga. "See on Eesti poliitikas läbielatud etapp."

"Ma loodan, et pärast järgmisi või ülejärgmisi kohalikke valimisi sealgi läheb pilt paremaks," ütles Michal. 

Reformierakonnast on kandidaate Narvas olnud vähe. "Venekeelne valija väga tihti ei leia meid, võib-olla tulevikus rohkem. Üldiselt on Reformierakond olnud liberaalne, parempoolne ja rahvusliku joonega erakond."

Michal avaldas lootust, et Reformierakond võiks järgmistel kohalikel valimistel minna Narvas välja oma nimekirjaga ja tõdes, et aktiivseid liikmeid erakonnal Ida-Virumaal on. Seda, et Reformierakond aga Narvas kõik probleemid lahendaks samuti ei saa oodata ning kui on valik, kas olla esindatud mõne inimesega või teha oma põhimõtetes kompromisse, siis jääb erakond väärtustele kindlaks.

Küsimusele, kas on plaanis teha mõjuanalüüsid valimisõiguse muutmiseks põhiseaduses, vastas Michal, et sellega tegeleb parlament. "Selle peamine eesmärk on agressorriigi kodanike mitteosalemine meie asjade otsustamisel. Ma loodan, et see saavutatakse."

Peaminister märkis, et tema ei pea ka dramaatiliseks seda, kui põhiseadust muudetakse läbi kahe parlamendikoosseisu.