Praegu käivad mitme võimaliku meretuulepargi hoonestusloamenetlused, mille käigus on oma arvamuse edastanud ka kaitseministeerium. Kirjeldage, missuguseid ootusi on ministeerium meretuuleparkidele seadnud.

Kindlasti on meie jaoks oluline sõjaline kaitse ja toimiv eelhoiatussüsteem. Üldine mereala planeering, mis sätestab, kuhu üldse võib teoreetiliselt Eestis meretuuleparki rajada, algatati aastaid tagasi. Me välistasime täielikult põhjaranniku ja me jõudsime lahendusele, et merealal on üldse kaks suuremat ja üks väiksem koht, kus me võiksime meretuulikutest rääkida. Need moodustavad kokku kuskil neli protsenti merealast.

Nüüd me oleme protsessis, kus arendajad hakkavad konkreetselt ehitusmõtteid mõlgutama ja siin on tähtis aru saada, et kui nendele aladele hakatakse ehitama, siis see kooskõlastus tuleb võtta ka kaitseministeeriumist. Ja selle kooskõlastuse raames me vaatame ekspertidega veel kord peale, et kas konkreetne arendus on meie jaoks soodne. Ja kui me näeme, et seal on näiteks vajadus täiendavateks kompensatsiooni- või leevendusmeetmeteks, siis kindlasti koostöös arendajatega me paneme ka need kirja ja teeme ära.

Näiteks Saare Wind Energy hoonestusluba loodetakse lähikuudel välja anda. See protsess ei ole ees vaid juba käib. TTJA avaldas läinud reedel, et kaitseministeerium on seni hoonestusloa menetluste raames juhtinud tähelepanu ainult kõrguspiiranguid puudutavatele küsimustele. Kas riigikaitse seisukohalt on oluline ka see, kui tihedalt ja missuguses asetuses tuulikud paiknevad või see, missugust vibratsiooni need tekitavad?

Kui me täiesti teoreetiliselt räägime, siis tõesti, konkreetne tuulikute paigutus võib avaldada erinevalt mõju. Ja seetõttu tulebki igal juhul see projekt kaitseministeeriumiga kooskõlastada, et meie eksperdid saaksid konkreetse mõju läbi mudeldada ja anda soovitusi ja ettekirjutusi, kui peaks olema vaja veel täiendavaid kompensatsioonimeetmeid arendajate poolt.

Ma toon paralleeli maismaaparkidega, kus selline praktika arendajatega on täiesti tavapärane, et me teatud juhtudel oleme leidnud hea lahenduse, kuidas tuulikuid natuke teistmoodi paigutades on olnud võimalik üks või teine park sobivas suuruses teha.

Kas ma saan õigesti aru, et kaitseministeerium näeb kohta, kus oma seisukohti esitada, mitte hoonestusloamenetluses, vaid hiljem, siis, kui hakatakse ehitusluba taotlema?

Meil on erinevates etappides võimalik neid kooskõlastusi anda ja loomulikult on nii meie kui ka ehitaja huvides, et võimalikult varakult saada leevendusmeetmed paika.

Aga miks te seni hoonestusloamenetlustes ei ole seda sisendit andnud, mis puudutab tuulikute paigutust või vibratsiooni?

Me hoonestusloa juures oleme toonud välja märkme, et meil võib olla vaja neid leevendusmeetmeid rakendada.

Meil on käimas ka uuring, mida teeb üks rahvusvaheline ettevõte, kes on pika kogemusega just selles valdkonnas ja kes annab meile parimat sisendit, missuguseid, kui üldse, neid leevendusmeetmeid vaja on. Sellest tarkusest me saame edaspidi ka arendajaid juhendada.

Millal see uuring valmis saab?

Peaks saama üsna 2025. aasta alguses.

Avamere tuuleparkide vastu kompensatsioonimeetmete loomiseks toetust küsides lubas Eesti Euroopa Komisjonile, et 2025. aasta neljandas kvartalis teatab kaitseministeerium oma kodulehel, et Liivi lahel ja Saaremaast läänes pole tuuleparkidele kõrgusepiiranguid. Kas saate selle teate lubatud ajal üles panna?

Me oleme tegevustega täitsa heas graafikus, nii et ma praegu ei näe küll põhjust, et miks sellist teadet ei peaks tegema. Me oleme siin hästi edenenud.

Aga kompensatsioonimeetmetena pakutud radarid aitavad kaasa meie õhukaitsele. Palun kirjeldage, kas ja millises ulatuses on Eesti seniste kokkulepete järgi soetanud või soetamas täiendavaid vahendeid, mis puudutavad kaitseväe võimet näha seda, mis toimub vee all ja vee peal.

Kui konkreetselt mereseire osas on probleeme, siis see ongi nimetatud uuringu tulemustest sõltuvalt arendajatega läbirääkimiste koht.

Meretuuleparkides räägitakse juba väga kaua. Merealade planeeringusse seati tuuleparkideks sobivad alad juba aastaid tagasi. Ettevõted seavad juba oma äriplaane paika. Kuidas me jõudsime sinna, et uuring, mis peaks ütlema, kuidas tuulepargid meie mereseirevõimet mõjutavad, valmib alles 2025. aastal?

Selle uuringu me tegelikult tellisime juba mõnda aega tagasi. Ja taustaks on see, et mereseire laiemalt tuli politsei- ja piirivalveametilt mereväele üle alles paar aastat tagasi. Kui me selle ülesande saime, siis me hakkasime kogu selle mõjuga ka tõsiselt tegelema. Nii et ma arvan, et me alustasime esimesel võimalusel.

Te tellisite selle uuringu juba paar aastat tagasi?

Me alustasime sellega paar aastat tagasi, aga konkreetselt sellelt välismaa ettevõttelt tellisime me uuringu vist eelmise aasta lõpus.

Kas kaitsevägi on kaitseministeeriumile käimasolevate hoonestusloamenetluste raames andnud sisendit, kus nad märgivad avamere tuuleparkide potentsiaalset negatiivset mõju meie mereseirele, aga näiteks ka akustilisele luurele?

Ma saan vastata niimoodi, et kõike planeeringud ja hoonestusload me räägime siin valitsemisalas läbi ka kaitseväe ekspertidega ja kuulame nende ettepanekuid. Me oleme seda teinud ja teeme seda ka edaspidi.

Kas kaitsevägi on siis öelnud, et pange sinna hoonestusloa taotluse tagasisidesse kirja kõik need riskid, millest mereväe ülem läinud nädalal rääkis?

Jah, me oleme arendajatele andnud tagasisidet, et teatud juhtudel võib olla vaja täiendavaid kompensatsioonimeetmeid.

Te kordate mõtet täiendavatest kompensatsioonimeetmeetest. Seni, õhuseireradarite näitel, on riik ise neid meetmeid rajanud. Kas ma saan teie jutust õigesti aru, et neid täiendavaid kompensatsioonimeetmeid ei hangiks enam riik, vaid arendajad?

See on tõesti üks võimalus, mis sellest uuringust välja võib tulla, et teatud kohtades võib neid vaja minna. Täna ei saa kindlalt väita, et see nii on, aga kui see nii on, siis loomulikult on see üks tingimus, et need arendused saaksid saaksid toimuda. Sest meie omast vaatest ei saa eelhoiatusele lünkasid lubada.

Kuidas on niimoodi, et mereväe ülem kirjeldab, kuidas me ehitame enda ette 20 kilomeetri sügavuse ja 50 kilomeetri laiuse müüri, mille taha me lihtsalt ei näe, ja teie ütlete, et võib-olla uuringust tuleb välja, et võib-olla on vaja mingisuguseid kompensatsioonimeetmeid?

Eelhoiatus on ka mitmekihiline.  On ka teisi kogumisvõimalusi, teisi platvorme, millelt olukorrateadlikkuse infot saada. Nii et ma usun, et siin on mõlemal õigus. Aga me kokkuvõttes tegutseme selle nimel, et eelhoiatus ei saaks kannatada. Ja me leiame kindlasti need lahendused, et seda tagada.

Kui rannale paigutatud mereseireradarite ja teiste seadmete ees on mereväe ülema kirjeldatud müür, kas kompensatsioonimeetmed tähendavad, et seadmed tuleb paigutada kuhugi teisele poole meretuuleparke või meretuuleparkide sisse?

See võib olla üks lahendus, aga ma ei ruttaks nendest küsimustest ette. Selle uuringu tulemused peaksid üsna varsti meile teada olema ja siis me saame juba konkreetsemalt rääkida, milliseid meetmeid, kas ja kuidas peaks rakendama.

Aga mis puudutab akustilist luuret ehk seda, mida me näeme vee all – kuidas ometi kompenseerida seda vibratsiooni, mida tuulikud vees tekitavad?

Ma paraku seda veealus seiret täpsemalt kommenteerida ei saa.

Kas tellitud uuring peaks sellele ka vastuse andma?

Selles uuringus me veealust akustilist dimensiooni ei vaata.

Kust me selle teada saame?

Ma ei saa seda täpsemalt kahjuks kommenteerida.

Sain ma õigesti aru, et kaitseministeeriumi vaade on see, et kui neid kompensatsioonimeetmeid on vaja rajada, siis see on arendajate roll?

Me kindlasti räägime selle arendajatega läbi. Pigem tõesti see saab olema meie poolt tingimus, et neid parke saaks rajada. Aga loomulikult oleme heal meelel nõus arendajaid toetama, nõustama ja leidma kõige paremaid lahendusi.

Kas Eestis seda kogemust on, kus mõni arendaja peaks ise oma raha eest selliseid seadmeid soetama? Tegelikult oleks võinud ju ka Sõnajalgadel käskida ise need radarid osta, kui nad neid tuulikuid nii väga tahtsid.

Kui me meretuuleparkidest räägime, siis nende arenduste mahud rahaliselt on oluliselt suuremad kui on maismaa tuuleparkide mahud. Nii et pigem, kui me vaatame proportsionaalselt, on lihtsam meretuuleparkide juures sellist lähenemist praktiseerida.

Üks asi on see, mida me näeme. Teine asi on see, mida ja kuidas me mõjutada saame. Kaitsevägi ütleb, et meretuulepargid segavad oluliselt meie laevatõrjerakettide kasutamist. Kuidas lasta teisele poole meretuuleparke?

Ma arvan, et võib-olla see teema on natuke kontekstis välja tulnud. Laevatõrjeraketid on igati ümberpaigutatavad. Ja laevad, mis liiguvad, me näeme neid enne ja me näeme neid pärast. Nii et ma arvan, et see ei saa olema küll mingisugune sisuline probleem. Me saame neid laevu mõjutada,  võib-olla siis lihtsalt kuskilt mujalt.

Ehk siis me ootame selle hetke ära, mil vastase alus ei ole seal 50 kilomeetri laiuse seina taga?

Näiteks nii.

Kas see natuke liiga suure riski võtmine ei ole? Hea oleks ju, kui me saaksime vastase alust mõjutada pisut laiemal alal nii, et me ei tekitaks vastasele varjumiskohti ise juurde.

Ma arvan, et meil on ka looduslikke, igasuguseid kohti, kust me ei saa nii otse igal hetkel lasta. Ja tegelikult on ju selge ka see, et Eesti pole ainuke riik, mis sellises kriisiolukorras vastase laevu võiks ja peaks laskma. On ka teised piirkonnas olevad NATO riigid, nii et ma arvan, et seda kõike peaks tegelikult vaatama natukene laiemalt.

Soomlased soetavad endale 1,3 miljardi euro eest neli mereväe alust, mille peale nad panevad samasugused laskeseadeldised. Kas Eestil sellist plaani ei ole?

Eesti hakkab ka ühel hetkel laevu välja vahetama. Millised alused täpselt olema saavad, arutame veel. Eks mõne aja pärast selgub, kas need saavad olema vastava võimekusega või me leiame muud lahendused.

Saare Wind Energy hoonestusloa menetlus võib lõppeda juba lähikuudel. Liivi lahe tuuleparkide hoonestusloamenetlused on jõudmas faasi, kus avaldatakse mõjude hindamise dokumendid. Kliimaministeerium loodab juba järgmise aasta esimeses pooles välja kuulutada vähempakkumised tuuleparkidele hinnapõranda ja hinnalae seadmiseks. Pakkumisi ootab ministeerium juba järgmise aasta suvel. Hiljemalt selleks ajaks peaks ettevõtjatel olema selge, kui palju mingi asi neile maksab. Mis ajaks kaitseministeerium selle selguse loob, et mis tingimused arendajatele seatakse?

Uuring, mida me teeme, saab valmis järgmise aasta esimeses kvartalis. Ja kogu info, mis sealt tuleb, jagame kohe kliimaministeeriumi ja arendajatega. Me ei näe, et me neid põhimõttelisi nõusolekuid peaksime kuidagi üle vaatama, kindlasti mitte. Aga kui on vaja täpsustavad ja leevendavad meetmed, siis me saame sellega edasi minna nii kliimaministeeriumi kui ka arendajatega nõu pidades.

Mis ajaks rahaline selgus peaks tulema?

Ma usun, et samuti järgmise aasta esimese kvartali lõpuks hiljemalt.

Praegu on kehtestatud reegel, mille järgi ei tohi kaitseväe raadioluureseadmetest 60 kilomeetri raadiusesse rajada võimsamaid kui 50-kilovatiseid päikeseparke. Kas kaitseministeerium on teinud ettepaneku seda piirangut leevendada?

Jah, me kindlasti otsime võimalusi, kuidas seda leevendada. Aga niimoodi, et me tõestatult näeksime, et meie hoiatussüsteem ei läheks sellest kõigest kehvemaks.

Mida see "tõestatud" tähendab? Paar aastat tagasi oli juttu, et kaitseministeerium tellib Tallinna Tehnikaülikoolilt vastava analüüsi. Kas see analüüs on nüüd valmis?

Sellest analüüsist on valmis nii-öelda soovituste osa. Aga me vaatame laiemalt ka rahvusvahelist praktikalt, näiteks Soomet. Loomulikult tähendab see, et meil peab olema ka mingite mõõtmiste tulemusena üheselt mõistetav see, et mõju eelhoiatussüsteemidele ei teki või ei suurene.

Mida Soome ja Rootsi praktika ütles?

Soome puhul on need tingimused Eesti hetkel kehtivate tingimustega võrreldes lihtsamad. Me arutame neid omakeskis veel ja loodetavasti me saame siis midagi sarnast ka Eestis välja pakkuda niimoodi, et päikeseparkide arendajad saaksid kasutada suuremat osa.

Aga ka siin on kindlasti tähtis see, et me iga pargi juures vaatame eraldi, kas see mõjutab meid ja kas saame seda lubada või mitte.

Kas kaitseministeeriumi vaade peale Soome kogemuse nägemist oli see, et juba kilomeeter-paar raadioluureseadmest eemal saaks neid piiranguid oluliselt leevendada?

Ma väga täpselt ei saa Soome kogemust siin avada, aga jah, saan öelda, et me üritame tõesti pigem kaugustest asja sõltuma panna.

Ja tagasiside, mida te oma ettepanekule saite, ei olnud päris soosiv?

Tagasisidet oli erinevat. Tegeleme selle kõige läbivaatamisega ja loodetavasti saame hea kompromissi ja siis saame päikeseparkide reguleerimist ikkagi muuta.

Mis ajaks te määruse eelnõu loodate välja saata?

Ma loodan, et järgmise aasta alguses läheb see välja.

Aidu tuulikud praegu töötavad. Kompensatsioonimeetmed ei ole veel valmis. Kuidas selline asi juhtuda sai, et praegusel ajal saavad Aidu tuulikud kaitseväge segada? Kuidas niisugune kokkulepe sündida sai, mis need tuulikud tööle pani?

Kokkulepe sai sündida niimoodi, et me pidime mingisuguse tähtaja panema. Tähtajaks sai 1. juuli sellel aastal. Ja niikaua, kui radarid ja muud süsteemid ei ole veel meie poolt töös, saame me seal ajutisi meetmeid kasutada. Neid ma paraku väga täpselt avada ei saa. Aga oleme teadlikud ja oleme ka reageerinud vastavalt.

Aga kas need süsteemid kompenseerivad täielikult selle puudujäägi? Kaitsevägi ütleb, et ei kompenseeri.

Ma ei saa neid neid detaile kommenteerida.