Keskkonnaamet tegi 2022. aasta veebruaris ettepaneku Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda muuta ja metsaelupaigatüüpe range kaitse alla võtta ning praegu on käimas metsaelupaikade ülevaatus.

Õiguskantsler teatas kliimaminister Yoko Alendrile ja keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakrale saadetud kirjas, et ta on saanud pöördumisi mitmelt maaomanikult, kes avastasid, et nende maatüki kaitsekorda on kaardil senisest rangemaks muudetud ehk piiranguvöönd sihtkaitsevööndiks muudetud, ilma et neid oleks muudatustest teavitatud.  

Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb mingi objekti kaitse alla võtmiseks või kaitsekorra muutmiseks algatada menetlus. Seda peab tegema kliimaministeerium, kelle ülesanne on ka määrata menetluse läbiviija ning kaitse alla võtmisest tuleb kindla korra järgi ka avalikkust ja osalisi teavitada. Nii saavad nad otsuses kaasa rääkida. Seda pole aga Madise sõnul tehtud.

Õiguskantsler küsis selgitusi keskkonnaametilt ja kliimaministeeriumilt ning saadud vastustest selgus, et ministeerium pole kaitse alla võtmise menetlust algatanud, maaomanikke pole inventuuridesse kaasatud ning neid pole ka muudatustest teavitatud. Küll aga kinnitas keskkonnaamet, et sellest aastast teavitatakse maaomanikke eraldi e-kirjaga, kui uus loodusväärtus registrisse kantakse või olemasolevaid andmeid muudetakse.

Madise tõdes, et kui seadus näeb ette selge korra, kuidas kaasatakse avalikkust, maaomanikke ja kohalikku omavalitsust, siis tuleb seda korda järgida.

"Jääb arusaamatuks, miks on praegusel juhul otsustatud seaduse nõudeid eirata. Samuti ei ole selge, milliste reeglite järgi ametkonnad praegu tegutsevad," ütles ta.

Madise lisas, et õigusriigis ei saa riigiamet teha omatahtsi seda, mida vajalikuks peab – lähtuda tuleb seadusest.

"Kui on vaja ning riigikogus enamus nii otsustab, siis muudetakse seadust. Senikaua, kuni seadus kehtib, tuleb ametnikel seda järgida," rõhutas õiguskantsler.

Tema sõnul on kliimaministeerium see, kes peab langetama otsuse loodusobjektide kaitse alla võtmiseks, aga olukord, kus selliseid muudatusi valmistatakse pikalt ette ilma ministeeriumi otsuseta, ei ole seaduse mõtte ega normiga kooskõlas. Madise märkis, et keskkonnapoliitikat juhivad ministeerium ja minister ja seetõttu ongi nii suure mõjuga küsimuste üle otsustamine seadusega ministrile pandud.

"Õiguskantsler ei kahtle selles, et metsaelupaigad vajavad kohast kaitset. Looduskaitseseadusega on kehtestatud looduse kaitseks kindlad reeglid ning ametiasutustel tuleb neid reegleid järgida," teatas Madise ja lisas, et maaomanike ja avalikkusega suhtlemine võtab kindlasti aega ja energiat, kuid see on paratamatu, kui tahetakse lühikese ajaga suurt hulka kaitse-eeskirju muuta.

"Palun tagage metsaelupaikade kaitse looduskaitseseaduse alusel," kirjutas Madise keskkonnaametile ja kliimaministeeriumile.