Lume peal on hundijälgi kõige parem lugeda ja praegu võiks jahihooaeg olla täies hoos, kui Tallinna halduskohus poleks seda kohtuvaidluse ajaks peatanud. Keskkonnaamet vaidlustab järgmisel nädalal selle otsuse ringkonnakohtus, aga kuna kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja oodatakse Euroopa Kohtu arvamust hundijahi vaidluses, siis on oht, et sute küttimine võib tänavu ära jääda.

"See on meil täiesti uus situatsioon, mitte kunagi pole meil olnud sellist aega, kui hunti talvel küttida poleks saanud. Ja on palju tegureid, mida me kardame ise, et kas me teame, kus kütitakse, kas salaküttimine võib minna lahti," lausus keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Kuke sõnul võib eeldada, et huntide arvukus võib jahipausi ajal tõusta. Tartu ülikooli teadlane Maris Hindrikson näeb sute tulevikku tumedamates toonides.

"Praegu on hundi saakliikide arvukus väga madalale kukkunud ehk see suure tõenäosusega tähendab huntidele nälga. Mis oma korda vähendab suure tõenäosusega sellel talvel hundipopulatsiooni, sest kõigile lihtsalt ei jätku süüa," nentis Hindrikson.

Kui ametnike kinnitusel käib hundi käsi Eestis väga hästi, sest paarikümne aasta jooksul on pesakondade arv kasvanud seitsmelt 39-le, siis teadlase sõnul ei pruugi Eesti andmed olla nii täpsed kui Skandinaaviamaades, kus lisaks vaatlustele kasutatakse geneetilise materjali kogumist.

"Jah, me võime öelda, et on olemas veel palju paremaid metoodikaid, mis on samas palju kallimad. Tänane metoodika on väga kulutõhus, on saanud ka kinnitust, et see on väga efektiivne, see on usaldusväärne, seda on ka kohus ise öelnud, et seireandmed on usaldusväärsed. Täna need vaidlused muidugi jätkuvad, aga ma arvan, et  me ei pea minema kallimatele metoodikatele üle, kui tulemus ei muutu sellest oluliselt paremaks," lausus kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse juht Timo Kark.

Just huntide arvukuse ebatäpsusele tugineb suuresti MTÜ Eesti Suurkiskjate kohtuvaidlus hundijahi lubamise üle, mis on otsaga jõudnud Euroopa Kohtusse.

"Ma ei arva, et see (kohtuvaidlus) oleks ära jäänud. Võib-olla oleks ikkagi see küsimus, et kui palju neid asju, mida praegu teada on, usutakse. Siin on natuke ka see teema ikkagi," leidis Kukk.

Kohtu teatel jätkub jahikeeld, sest esialgse õiguskaitse taotluse eduvõimalust peetakse väga heaks. Teisipäeval otsustas Berni konventsiooni alaline komitee Euroopa Liidu ettepaneku poolt muuta huntide kaitsestaatust "rangelt kaitstud" asemel "kaitstuks". Kliimaministeeriumi kinnitusel see sisulisi muudatusi kaasa ei too, sest Eestis polnud hunt ka varem nii karmi kaitse all kui mujal.