Kliimaministeeriumi teatel on kliimakindla majanduse eelnõule andnud tagasisidet üle 60 organisatsiooni ja ettepanekuid on laekunud rohkem kui 900.

Muudatustena, mis eelnõusse ja seletuskirja tehti, tõi ministeerium muu hulgas esile kõigepealt selle, et avaliku sektori kohustuste ja erandite hulka lisati erandid riigikaitse, meditsiiniteenuste ja Eesti välisesinduste jaoks. Ka muudeti näiteks põlevkiviõli tootmise eesmärgid parandusettepanekute varal põlevkivisektori eesmärkideks, et suure heitega tööstusel oleks ülejäänud tööstusest eraldiseisev eesmärk.

Üks paragrahv kustutati sootuks. See puudutas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaliste majandusmeetmete välja selgitamist ja nende kasutamise lõpetamist, mida tagasiside põhjal peeti ebaselgeks ja liiga laialt tõlgendatavaks.

Kui eelnõu varasemad versioonid sätestasid, et fossiilkütuste toetamine lõpetatakse alates 2035. aastast ja kasutamine 2040. aastast, siis uuendatud eelnõu kohaselt loobub avalik sektor fossilkütuste kasutamisest 2040. aastast, välja arvatud siseturvalisuse -, riigikaitse- ja meditsiiniteenuseid pakkuvad asutused.

Fossiilkütuste 2035. aastast toetamise lõpetamise klausel asendati eesmärgiga teha 2027. aastaks analüüs toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega.

Kai Realo ütles ERR-ile, et tööandjate pettumuseks anti neile tagasiside edastamiseks aega ainult 10. detsembrini.

"Meie nõunik, kes selle teemaga tegeleb, oli kogu seda infot ette valmistamas ja oli kokku kutsunud töörühma. Paraku tuli üllatusena, et see läheb valitsusse enne, kui saab mingit tagasisidet anda," tõdes ta. "Meil oli väga lühike aeg muudatustega tutvuda, nii et me ei saa kommenteerida punkt-punkti haaval, aga töörühmal oli tõdemus, et muudatused olid seal pigem kosmeetilised".

Realo, kes ka ise tööandjate esindajana kliimanõukogus osales, ütles, et eelnõu viimases versioonis parandati rohkem lauseehitust ja lisati teatud lauseid ning natuke täpsemalt sõnastati ka ringmajandust, mis on Realo kui Ragn-Sellsi juhi jaoks oluline valdkond.

"Aga ikkagi oli see peamiselt teksti korrigeerimine. See [eelnõu] ei vasta täna jätkuvalt põhiküsimustele, kuidas me need kliimaeesmärgid täidame ehk millised on meetmed, kas me usume, et need aitavad ja mida need toovad kaasa meie majandusele ja ühiskonnale. Seda kahjuks sellisel kujul sealt ei näe," nentis ta.

Seaduse eesmärk tuleks uuesti läbi mõelda

Tööandjatel on Realo sõnul küsimus, kui detailseks tasub enam tagasisidega minna – on sellel kõigel mõtet või pigem peaks nentima, et tahtsime parimat, aga läks nagu alati.

"Võib-olla peaks tegema korra puhta lehe ja uuesti läbi mõtlema, mida selle seadusega soovitakse saavutada," lausus keskliidu volikogu juht.

"Ühest küljest, olles selles protsessis kaasas olnud, saan aru, et see seadus ei hakka olema ülidetailne, iga nüanssi kirjeldav, aga kui selline seadusloome ette võetakse, siis teatud põhimõtted, mis hakkavad meid inimeste ja ettevõtjatena mõjutama, peaks seal juures olema, et me saaksime aru, mis meid ootab ees, juhul kui neid eesmärke ei saavutata, või ka siis, kui need saavutatakse," lisas Realo.

Tema hinnangul on praegu keeruline hoomata, kas ja millised piirangud ja muudatused meie käitumises või üldises elus peaksid seadusest tingitult aset leidma.

Realo tõi elulise näite. Nimelt on heitgaaside osas on üks keerulisimaid valdkondi põllumajandus, seda juba seetõttu, et seal kasutatakse väetisi, mis on tänapäeva toiudutootmisel hädavajalikud, aga teemaks on ka kogu edasine teekond alates põllumaa rajamisest kuni selleni, mida seal kasvatatakse, kuidas selleks transporti ja tehnikat kasutatakse, loomasööt, loomade kasvatamine ja lõpuks ka lihasöömine.

"Eestlased armastavad keskmisest rohkem liha süüa. Nüüd ongi küsimus, et kui need meetmed ei aita, mida me täna suudame endale põllumajanduses eesmärgi täitmiseks ette kujutada, kas see võib ühel hetkel kaasa tuua selle, et a) lihale pannakse täiendavad maksud, et kõik ei jõuaks seda nii palju osta või b) hakatakse teatud määral piirama, kui palju võib elusloomi kasvatada. Ehk mis need meetmed on? Sellised asjad on tähtis protsessi käigus teadvustada," rõhutas Realo.

Juhul kui seadus praegusel kujul läbi surutakse, jätkavad tööandjad tema kinnitusel järgmise etapiga ehk tahavad, et sellele lisataks määrusi või muid akte, mis aitaksid teekaardi selgemaks teha. Tähtis on aru saada, kuidas plaanitakse lähiajal rakendada eesmärkide suunas liikumiseks vajalikke meetmeid.

"Me kahtlemata ootame, et need oleksid pikemad kui kolm kuni viis aastat, sest Eesti vajab uut tehnoloogiat, uusi innovatsioone ja arendusi, aga neid saab teha ainult sellisel juhul rahuliku südamega, kui me teatud põhimõtetes saame vähemalt järgmiseks kümneks, ideaalis 20 aastaks mingi selguse. Et ei tuleks ette päris selliseid asju, et viie aasta pärast teatud tegevused peame üldse lõpetama, sest see ei sobi kokku kliimaeesmärkide täitmisega," selgitas Realo tööandjate ootusi.

Kliimaseaduse mõte on tema hinnangul iseenesest hea, kui seal seataks eesmärgid, mille kohta on ka selgitused esmaste meetmete näol. See lisaks kindlust, et neid ei hakataks iga valitsuse ajal ümber vaatama. Vastasel juhul tekib ka turul ebavõrdne käitumine, sest osa ettevõtjaid valmistub varakult muudatusteks, eeldades, et seadused on täitmiseks, ja teine osa ootab, et teatud seadusemuudatused ei jõustugi, sest tuleb uus valitsus, kes need tühistab.

Mida selgemad on eesmärgid, seda kindlam on Realo sõnul ka see, et neid regulatsioone ei vaadata ümber ning et Eestis on ettevõtjatel tegutsemise jaoks ühesugune platvorm.