Hispaanias Valencias sadas hiljuti ühe tunniga vihma nii palju kui tavaliselt aastaga. Tagajärjed olid hirmsad, mitusada inimest hukkus. Septembri lõpus räsis supertorm ka meie piirkonda. Eestis murdusid puud, mõnede hoonete katused võtsid tuule alla, aga tormi südamesse jäänud Lätis maksid kindlustusfirmad kahjuhüvitisi välja kõigi aastate rekordmahus.

Globaalselt on juba mitu aastat löödud igal aastal mõõtmisperioodi soojarekordeid. Kliima on muutunud ja sellised ekstreemsed ilmastikunähtused on uus reaalsus, millega peame kohanema.

Teadlaskond on juba aastakümneid hoiatanud, et tagamaks ühiskonna heaolu on vajalik leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. Kliimamuutuste mõju on nüüdseks kõigile nähtav. On viimane aeg suurendada investeeringuid ja ellu viia rohkem tegevusi, et katsetada ja valida välja parimad lahendused muutunud kliimaga kohanemiseks.

Tihti öeldakse, et kliimaga seonduv on roheteema ja sinna raha suunamine ei ole majanduslikult tulus. Tegelikult on kliimamuutustega seonduv väga selgelt suure majandusliku mõjuga. Lisaks infrastruktuuri lõhkumisele kaasnevad hädaolukordadega ka teenuste toimepidevuse katkestused. Kas pole mitte tormi tagajärgede likvideerimine suures mahus ja hädaolukorras palju kallim kui nende ennetamine?

Lisaks tõstab kliimamuutustega kaasnev mõju inimeste tervisele tervishoiusüsteeemi koormust. Euroopa Liidus ulatub kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisega hiljaks jäämisest põhjustatud majanduslik kahju igal aastal miljarditesse eurodesse.

Strateegilisel tasandil on loodud 2021. aastast kehtiv EL-i kliimamuutustega kohanemise strateegia ja teadus- ja arendusprogrammi Euroopa Horisont raames algatatud kliimamuutustega kohanemist toetav missioon, mis on teedrajav algatus loomaks teadmusbaasi tõhusate kohanemismeetmete kavandamiseks ja elluviimiseks igas Euroopa Liidu nurgas.

Kolme aastaga on missioon toetanud ühiskonna vastupanuvõime ja valmisoleku suurendamist, et tulla toime kliimamuutusest mõjutatud keskkonnas. Missiooni kujundamisel toetab Euroopa Komisjoni liikmesriikide ekspertidest koosnev missiooni nõukogu.

Missiooni eesmärk oli toetada vähemalt 150 EL-i regiooni kliimamuutustega kohanemisel aastaks 2030. Tegelikkuses on missiooniga liitunud 308 regiooni, osa neist on ka väljastpoolt Euroopa Liitu.

Eestist vastasid kõigile Euroopa Liidu regioonidele välja saadetud üleskutsele missioonis osalemiseks ja niiviisi kliimamuutustega kohanemisel teerajajateks olemiseks viis omavalitsust: Tartu, Pärnu ja Tallinn ning Viimsi ja Saue vald. See on võimaldanud neile ligipääsu tehnilisele toele oma piirkonna kliimariskide hindamiseks, elenikkonna kaasamiseks, kohanemismeetmete kujundamiseks ja vastavate investeeringute planeerimiseks.

Riskihinnangute ja kliimakava olemasolu on loonud eelduse osalemaks suuremahulistes Euroopa Liidu projektides, et rajada näidislahendusi, mis leevendavad kliimamuutuste mõju. Näiteks on Viimsi rakendanud innovatiivseid lahendusi piirkonna veeprobleemide lahendamiseks ja Tallinn on pilootala äsja rahastuse saanud projektis, mis tegeleb kliimamuutuste tõttu elanikkonnale põhjustatud tervisemõjuga.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljuti välja kuulutatud uue Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava alusel saab EL-i kohanemismissioon otsustava rolli, et luua valmisolek ja riskide juhtimise võimekus seal, kus see on kõige olulisem, kodanike läheduses.

Veel kujundamisjärgus ja poliitilise heakskiidu ootel olev kohanemiskava pakub võimaluse tugineda juba saadud kogemustele ja integreerida esimesed edusammud ning tulemused laiemasse ja sidusamasse säilenõtkuse raamistikku, mis toetab kliimamuutustega kohanemiseks vajalikke kohalikke tegevusi. Missioonil on kavas mitte ainult toetav, vaid keskne roll tõhusate kohanemisstrateegiate rakendamisel kogu Euroopas.

Ka Eestis on riik tuleviku vaates läbi kliimaministeeriumi ja keskkonnainvesteeringute keskuse aina enam toetamas kohalikke omavalitsusi kliimamuutustega kohanemiseks vajalike tegevuste rahastamise korraldamisel. Kuna praegu on paljud EL-i programmid vastavaid tegevusi rahastamas eeldamata omafinantseeringut, siis on tähtis, et lisaks eelnimetatud viiele kliimakohanemise missioonis osalejale ka teised omavalitsused selle teemaga teadlikult tegelema hakkaksid.

Millest alustada? Eestis on juba paljudel omavalitsustel oma kliima- ja energiakava, vaja on üle vaadata, et see oleks piisavalt laiaulatuslik kattes ka kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja tagada, et seda kava mitte ainult ei arendata, vaid ka integreeritakse tõhusalt kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja praktikatesse ning rakendatakse kõige asjakohasemal ja mõjusamal viisil.

Kliimakohanemise missiooni raames välja töötatud ja/või täiendatud üleeuroopalised andmebaasid, juhendid, näidislahendused on kõigile omavalitsustele nüüd vabalt kättesaadavad ja suureks abiks oma kava loomisel ja täiendamisel.

Kindlasti tasub silma peal hoida nii riiklikel kui ka üleeuroopalistel rahastamisprogrammidel, mis toetavad vajalike investeeringute elluviimisel. Projektide raames on tihti kasulik teha koostööd teadusasutustega, kuna parima rahastuspotentsiaaliga on just innovaatilised lahendused, mis pärast rakendamist oleks eeskujuks ka teistele piirkondadele.

Riiklikul tasemel on tähtis, et kliimariskidega arvestatakse kõigi infrastruktuuriobjektide rajamisel ja renoveerimisel ning nendega arvestamise kohustus jõuaks meid kõiki mõjutavate suurte infrastruktuuriettevõtete omanikuootustesse.

EL-i kliimamuutustega kohanemise missioon ei ole lihtsalt pilootprojekt, vaid tulevikku suunatud mudel, mis kujundab Euroopa kliimapoliitika tulevikku. Samal ajal kui Euroopa Komisjon töötab välja ja viimistleb kliimamuutustega kohanemise kava, tuleb kliimakohanemise missiooni toel tagada kliimamuutusteks valmisolek ja vastupanuvõime mitte ainult poliitilise diskussiooni ja strateegiate tasandil, vaid eelkõige praktiliste ja konkreetsete tegevuste kaudu kohalikul tasandil ja selles on võtmeroll just kohalikel omavalitsustel.