Järgmise aasta eelarve keskendub riigi julgeoleku ja konkurentsivõime tugevdamisele.

Eelarvearutelust ei puudunud ägedad vaidlused, koalitsiooni kriitika ja opositsioonirühmade omavahelised vaidlused.

Peaminister Evika Silina (Uus Ühtsus) on välja toonud, et Läti julgeoleku tugevdamine Venemaa Ukraina sõja kontekstis on 2025. aasta prioriteet.

Plaanis on jätkata Läti välispiiri tugevdamist, tagades riigikaitseteenistusele piisava varustuse, kaitseinfrastruktuuri, sealhulgas Selija polügooni edasiarendamine ja Ukraina toetamine kuni võiduni.

2025. aasta eelarves on ette nähtud lisarahastus Läti sise- ja välisjulgeoleku vahetute valvurite – politseinike, piirivalvurite, tuletõrjujate – ning vanglate administratsiooni töötajate palkade tõstmiseks.

Kokku eraldatakse Läti sise- ja välisjulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas Ukraina tsiviilisikute toetamiseks Lätis, täiendavalt 284,3 miljonit eurot.

2025. aasta eelarve eelnõu näeb ette muudatusi tööjõumaksudes. Samuti on otsustatud jätkata kohalikule toodangule alandatud käibemaksu kohaldamist ning kehtestada pankadele superkasumimaks. Tõstetakse tubaka, kütuse, maagaasi ja karastusjookide aktsiisi ning sõidukite kasutusmaksu.

2025. aastal prognoositakse kohalikele omavalitsustele võrdsustatud tulude kasvu keskmiselt 10,3 protsenti võrreldes 2024. aastaga.

Valitsus on eraldanud 2,5 miljoni euro suuruse eritoetuse Euroopa Liidu välispiiri omavalitsustele: Alūksne, Augšdaugava, Balvi, Krāslava ja Ludza omavalitsustele.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab Läti SKT 2025. aastal 2,9 protsenti, 2026. aastal 2,8 protsenti ja 2027. aastal 2,6 protsenti. Aastaks 2025 prognoositakse aasta keskmiseks inflatsiooniks 2,2 protsenti ning 2026. ja 2027. aastal 2,5 protsenti.