Turu-uuringute AS-i korraldatud ja Inimõiguste Instituudi tellitud küsitluses vastas 77 protsenti, et nende hinnangul järgitakse Eestis inimõigusi. Selles on pisut enam veendunud mehed (79 protsenti) kui naised (76 protsenti). Enim usuvad seda aga nooremad vastajad, näiteks 20–29-aastaste hulgas arvab seda 93 protsenti, edastas Inimõiguste Instituut oma pressiteates.

Eesti rahvusest vastanutest leidis 84 protsenti, et inimõigusi järgitakse, vene rahvusest vastajate seas on näitaja 64 protsenti.

Vastanutest 69 protsenti nõustus, et inimõigused saavad olla tagatud vaid siis, kui esmalt on tagatud riigi julgeolek. Kõrgeim toetus sellele väitele on naiste seas (74 protsenti) ning eesti rahvusest vastanute hulgas (75 protsenti). Küsimusele, kas sõja olukorras kaaluksid riigi ja ühiskonna huvid üles üksikisiku huvid, vastas jaatavalt 72 protsenti kõigist vastanutest.

Sellega, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku eeltingimus, oli nõus 91 protsenti kõikidest vastanutest.

Seda, et Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi, usub 2024. aastal 70 protsenti vastanutest, mis on 10 protsendipunkti madalam näitaja võrreldes 2023. aastaga. Tõusnud on nende osakaal, kes arvavad vastupidist: neid on tervelt 25 protsenti vastanutest.

Kõige olulisemateks inimõigusteks, kui jätta kõrvale traditsioonilised põhiväärtused nagu õigus elule, tasuta arstiabile ja haridusele, peeti sõna- ja trükivabadust (57 protsenti), võrdsust seaduse ees (50 protsenti) ning isikuandmete kaitstust (41 protsenti), õigust sotsiaalkindlustele, puhkusele ja pensionile (38 protsenti).

Samuti pidas 38 protsenti oluliseks õiglast kohtupidamist ja vabu valimisi tähtsustas 37 protsenti vastanutest. Laste õigusi pidas oluliseks 34 protsenti,  rassilist, rahvuslikku või keelelist võrdõiguslikkust 32 protsenti vastanutest. Neile järgnesid sooline võrdõiguslikkus (21 protsenti), puuetega inimeste õigused (30 protsenti), usuvabadus (24 protsenti). Seksuaalvähemuste õigusi pidas oluliseks 6 protsenti vastanutest.

Küsitlusele vastanutest 12 protsenti tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud - 16 protsenti meestest ja kaheksa protsenti naistest arvasid, et on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud ehk rikkunud kellegi teise inimõigusi sotsiaalmeedias, avalikus või omavahelises väljaütlemises, märgukirjas, kontrollimatu info levitamisega jms. Noorte (18–19-aastased) ja 30-39 aastaste seas oli see näitaja kõrgeim – 20 protsenti .

Vaenukõne kriminaliseerimist ei toeta 52 protsenti vastanutest, kuid 38 protsenti on selle poolt, selgus uuringust. Naised olid selles küsimuses rohkem pooldavamad kui mehed, vastavalt 42 protsenti ja 32 protsenti.

Vastanutest 57 protsenti leidis, et topeltkodakondsus annab osale kodanikest oluliselt rohkem poliitilisi ja majanduslikke privileege või õigusi võrreldes kodanikega, kes omavad ainult ühte kodakondsust. Eriti arvavad seda vanusegrupi 40-49 vastajad, kellest leidis nii 67 protsenti.

"Uuringu tulemused peegeldavad nii rahulolu kui ka kasvavat muret inimõiguste tagamise üle. Muutuv maailm nõuab teadlikku ja tasakaalukat lähenemist, mis ei laseks emotsioonidel või häälekate gruppide huvidel ühiskonda liialt mõjutada. Rahvusvahelised ja siseriiklikud arengud, nagu valeinfo ning poliitilised ja sõjalised konfliktid, avaldavad inimõiguste järgimisele mõju, mida näitavad ka uuringu tulemused," kommenteeris  Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk.

Samuti on tema sõnul tunda kindlusetust selle osas, kas rahvusvaheline õigus, põhiõiguste deklaratsioon ja hartad toimivad ja annavad kindlustunnet ka siis, kui ühiskonda tabavad kriisid.

"See nõuab teadlikku ja tasakaalukat lähenemist inimõiguste kaitsele, mitte laskumist emotsioonidesse või ühiskonna allutamist mõne hääleka grupi huvidele," rõhutas Kukk.

Inimõiguste Instituut tellis Turu-uuringute AS-ilt põhjaliku küsitluse Eesti elanike hinnangu kohta inimõiguste olukorrale seoses 10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päevaga .

Uuringut viiakse läbi alates aastast 2012, varasemate uuringute tulemustega saab tutvuda siin: