Uuring: suurem osa Eesti elanikest usub, et Eestis järgitakse inimõigusi

79 protsenti Eesti elanikest on veendunud, et Eestis järgitakse inimõigusi. Mullu oli see protsent 81. Eesti kodakondsega inimestest toetas veendumust 81 protsenti, Venemaa kodakondsusega inimestest 63 protsenti, selgus Inimõiguste Instituudi tellimusel tehtud uuringust.
Määratlemata kodakondsusega vastajatest oli Eesti inimõiguste järgimise osas positiivsel veendumusel 69 protsenti ning ka muu riigi kodakondsusega vastajatest toetas veendumust 69 protsenti.
90 protsenti küsitletutest leidis, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku tagamise vajalik eeltingimus ning 77 protsenti on nõus, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi.
Seekord uuriti uue küsimuste blokina vastajate hinnangut topeltkodakondsust puudutavatele küsimustele. Küsimusele , kas teie pooldate topeltkodakondsuse lubamist Eestis, vastas kõigist vastanutest 48 protsenti jaatavalt, 45 protsenti eitavalt. Kui Eesti kodakondsusega vastajatest on topeltkodakondsuse poolt 44 protsenti ja vastu 49 protsenti, siis Venemaa kodakondstete seas on poolehoid topeltkodakondsusele 82 protsenti ja vastu 11 protsenti. Määratlemata kodakondusega vastajate seas pooldab topeltkodakondsust 71 protsenti, muu riigi kodakondsete seas 76 protsenti.
Kas topeltkodakondsus võib murendada ühiskonna ühtsust ja identiteeti või mitte? Kõigist vastanutest leiab 47 protsenti et võib, 43 protsenti nii ei arva. Põhiliselt ei karda topeltkodakondsusest tulenevaid ohte ühiskonna sidususele ja identiteedile Venemaa kodakondsed (75 protsenti) ja määratlemata kodakondsusega (66 protsenti) vastajad, samuti vene rahvusest (67 protsenti) ning muu riigi kodanikud (84 protsenti).
Inimõiguste Instituudi juhatuse liikme Vootele Hanseni sõnul näitab suur nihe, et eri rahvuste ja Eesti kodakondsust omavate ja mitteomavate vastajate pinnal on väärtushinnangud vägagi erinevad.
Uuringus küsiti ka, kas võib olla olukordi, kui riigi ja ühiskonna huvid on üksikisiku huvidest tähtsamad. Kui aasta tagasi vastas 75 protsenti, et sõjaseisukorras on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest, siis seekord oli seda meelt 70 protsenti, samas leidis ainult 44 protsenti, et see on oluline ka terrorirünnaku järel – aasta tagasi oli vastav näitaja 61 protsenti. Oluliselt on ka langenud hinnang nagu tuleks ühiskonna huvid seada esiplaanile pandeemia (45 protsenti vs. 55 protsenti) ja kliimakatastroofi või loodusõnnetuse (43 protsenti vs. 58 protsenti) korral.
Kõige olulistemaks inimõiguseks peetakse endiselt õigust elule (65 protsenti) ja õigust tasuta arstiabile (64 protsenti). Õigust elule peetakse aasta aastalt ebaolulisemaks, samas kui 2016. aastast on järjest tõusnud õiguse tasuta arstabile ja ravile tähtsus.
Uuringu viis Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute AS 2022. aasta novembris veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas. Alates 2012. aastast läbiviidav uuring on järjekorras viies ja kajastab lisaks Eesti kodanike arvamusele ka Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsusega inimeste seisukohti.
Laupäev, 10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev.
Toimetaja: Mari Peegel