Rahandusministeerium loodab muudatustega saada 16 miljonit eurot lisatulu
Rahandusministeerium soovib kaotada käibemaksukohuslastele tehingute deklareerimisel tuhande euro piirmäära ja muuta e-arved kohustuslikuks. Tööandjate hinnangul suurendab see ettevõtete halduskoormust ja kulusid. Rahandusministeeriumi sõnul tooks aga muudatused riigieelarvesse aastas 16 miljonit eurot lisatulu.
Hotellis Mercure käib ettevõtete vahel arvete esitamine suures osas paberil, e-arveid on vähe.
"Hotelli poole peal loomulikult kasutame. Aga see protsent ja osakaal on küllaltki väike. Väga paljud meie partnerid ei soovi e-arveid või ei saa neid vastu võtta. Me oleme kohanenud tegema mõlemat," ütles Mercure Tallinn tegevjuht Harles Tammeleht.
Rahandusministeeriumi hinnangul võiks 2027. aastaks kehtestada käibemaksukohuslastele e-arve kohustuse. See puudutab 120 000 ettevõtet, kelle aastakäive on üle 40 000 euro.
Eestis kui digiriigis kasutab praegu e-arved keskmiselt vaid seitse protsenti käibemaksukohuslasest. Muudatus tähendaks, et nii arve saatja kui ka vastuvõtja omaks vastavat IT-võimekust.
"Kas IT-süsteemid suhtlevad omavahel? Kas saan automaatselt e-arveid saata või mitte? Ilmselt tuleb töötajaid koolitada, teatavaid teenuseid hakata sisse ostma ja varasemat praktikat muutma," sõnas kaubandus-tööstuskoja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Veel soovib rahandusministeerium kaotada arvete 1000-eurose piirmäära ja sel juhul tuleks käibedeklaratsioonis deklareerida kõik tehingud alates ühest eurost.
"Ma arvan see oleks väga suur hüpe. Ma ise seda kohe mõistlikuks ei pea. Ma arvan, et selline väike üleminek oleks mõistlikum," ütles Harles Tammeleht.
Marko Udras ütles, et kindlasti suuremad ettevõtted on täna juba selle süsteemiga harjunud. "Aga samas ilmselt lisanduks tuhandeid, võib-olla isegi kümneid tuhandeid ettevõtteid, kes nüüd peavad hakkama seda käibemaksu deklaratsiooni lisa tegema. Nendele kahtlemata halduskoormus tõuseb. Tõsi teatud ulatuses on võimalik seda elektroonselt teha, IT-süsteeme arendada, aga ka see on vähemalt ühekordne kulu. Või kui ta ostab teenust sisse, siis tal tuleb rohkem selle teenuse eest maksta," rääkis Udras.
Arvete deklareerimine parandab rahandusministeeriumi hinnangul maksulaekumist ja vähendab vigu nende esitamisel.
"Nii kohustuslikele e-arvetele üleminek kui ka esimesest eurost info esitama hakkamine maksuhaldurile võiks aastas kuskil 16 miljoni jagu eelarvesse lisatulu tuua," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.
Juba järgmise aasta juulist saavad ostjad õiguse e-arvet nõuda. Liivamäe sõnul muudatused halduskoormust ei suurenda, sest e-arvete võimekus on kõikides raamatupidamisprogrammides.
"Halduskoormuse suurenemine selle meie väljatöötamiskavatsuse juures on pigem kõikide arvete maksuametile teadaandmisest, ehk siis käibedeklaratsiooni juurde deklareerimisest, kui nüüd ei kasutata e- arveid. Kui on e-arved kasutusel, on automatiseeritud, väga lihtne info ka maksuametisse saata. Kui nüüd ikkagi e-arveid ei võeta kasutusele, siis tõesti ühest eurost alates maksuameti arveinfo esitamine tõstab halduskoormust," sõnas Liivamägi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov