Rakendatav muudatus, mis kohustab finantstegevusest tulu teenivaid ettevõtteid arvestama seda käibemaksukohustuse piirmäära hulka, on põhjustanud paljude ettevõtjate seas muret. Kui seadusandjate sõnul on muudatuse eesmärk tagada õiglasem maksukeskkond ja riigieelarvele suuremad tulud, siis tegelikkuses on selle mõju märksa laiem ja kahjuks mitte positiivses suunas.

Ettevõtluskeskkonna ahistamine bürokraatiaga

Paljud väikesed ja keskmised ettevõtted, mis kasutavad oma äriühingut ka investeerimistegevuseks, seisavad nüüd silmitsi oluliselt keerukama raamatupidamise ja maksuarvestusega.

Seni võisid väikeettevõtted, mille põhitegevusest saadav käive jäi alla 40 000 euro, keskenduda oma tegevusele ilma liigse halduskoormuseta. Nüüd, kui finantstulud nagu intressid või väärtpaberite müügitulu tuleb samuti piirmäära arvestada, võivad isegi kõige väiksema põhikäibega ettevõtted sattuda käibemaksukohustuse alla.

Mida see tähendab? Enam ei piisa sellest, et teed väiksemaid investeeringuid ettevõtte alt, nüüd pead hakkama iga kuu esitama käibemaksudeklaratsioone, haldama keerulisemaid finantsaruandeid ja riskima vigadega maksuarvestuses. Kõik see võtab aega ja raha, mida väikeettevõtjad sageli ei oma.

Ettevõtte alt investeerimine on olnud paljude ettevõtjate jaoks oluline viis, kuidas kasvatada oma kapitali, hajutada riske ja samal ajal säilitada paindlikkust. Nüüd muutub see võimalus vähem atraktiivseks. On keeruline mõista, miks soovib riik piirata ettevõtjate motivatsiooni investeerida ja kasvatada oma vara, kui see võiks pikemas perspektiivis tuua rohkem kasu nii ettevõtjatele kui ka riigile.

On selge, et muudatus ei puuduta ainult finantstulusid. Sellega kaasneb ka üldine ebamugavustunne ettevõtluskeskkonnas. Kas iga uuendusega kaasneb aina suurem koormus?

Eesti on pikka aega olnud tuntud kui paindlik ja ettevõtjasõbralik riik, mille soodne maksukeskkond meelitab siia ettevõtjaid ja investoreid. Selliste muudatuste tõttu võib see maine aga kannatada. Väikeettevõtjad, kes ei soovi või ei suuda lisanduva halduskoormusega toime tulla, võivad otsustada viia oma tegevuse naaberriikidesse, kus tingimused on paindlikumad. See kahjustab meie konkurentsivõimet ja pidurdab majanduse kasvu.

Lahendused ja soovitused

On arusaadav, et riigieelarvesse vajaliku raha leidmine on oluline, kuid seda saab teha ka ettevõtjatele mugavamalt. Järgnevalt on mõned ettepanekud, kuidas olukorda parandada: 

1. Diferentseeritud lähenemine. Võiks kaaluda, et finantstegevusest saadud tulu käibemaksukohustuse piirmäära arvestatakse alles siis, kui see ületab teatud summa, näiteks 20 000 eurot. See võimaldaks väikestel ettevõtjatel jätkata investeerimist ilma bürokraatiakoormuseta.
2. Lihtsustatud deklaratsioonisüsteem. Kui ettevõtted muutuvad käibemaksukohustuslasteks, võiks neile pakkuda lihtsustatud aruandluse võimalust, et vähendada halduskoormust.
3. Maksuvaba investeerimisfondi loomine. Ettevõtjatele võiks luua spetsiaalse maksuvaba investeerimisfondi, mis motiveeriks investeeringuid tegema, ilma et see tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Lõpetuseks võib öelda, et muudatus võib osutuda suureks takistuseks just neile, kes on ettevõtluse alustalad ehk väikesed ja keskmised ettevõtjad. Selle asemel, et toetada nende arengut ja edendada investeerimiskultuuri, on loodud keskkond, kus ettevõtjad peavad tegelema peamiselt maksuaruandlusega. Kas me soovime sellist tulevikku oma ettevõtluskeskkonnale?