Tänavu oktoobris eksporditi statistikaameti teatel Eesti päritolu puitu ja puidutooteid 44,1 miljoni euro võrra rohkem kui mullu samal ajal. Sellest 13,6 miljonit moodustas puidugraanulite ekspordi kasv, millest omakorda enamik eksporditi Taani. 

Eesti puidutööstuse eksportkäive jääb tänavu aga mullusega võrreldes selgelt väiksemaks ja toodangu mahuindeks on langenud seitsme aasta madalaimale tasemele, ütles puidutööstuse sektori juht Swedbankis Alvar Mällo. 

"Kulude kärpimise tulemusel on aga töösturid võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra kasumlikumad. Puittoodete ekspordi kasv oktoobris pigem peegeldab turu stabiliseerumist, kuna oleme mahtudes jõudnud põhja lähedale," rääkis Mällo. 

Kasvu ootavad ettevõtjad pigem järgmise aasta kevadest, mil intressimäärade langus võiks jõuda sihtturgudele kohale. 

"Lähikuude ja järgmise aasta väljavaates peaks intressimäärade langus stimuleerima nõudlust meie sihtturgudel, eelkõige ehitussektoris. Kuid on oluline arvestada, et intressilanguse mõju jõuab tarbijateni umbes kuuekuulise viitega, mistõttu nõudluse taastumine sõltub suuresti lõpptarbimise taastumise kiirusest," lausus Mällo. 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja hinnangul ei ole Eesti puidutööstuses fundamentaalset paranemist hetkel oodata, kuid välisnõudluse taastumise väljavaate osas võib eeldatava intresside languse tõttu olla õrnalt optimistlik. "Küll aga on meie sektori peamistel eksporditurgudel siiski keeruline olukord," märkis ta. 

Sektoris puudub pikaajaline investeerimiskindlus

Puiduettevõtjate suurimaks mureks on kehv konkurentsivõime ja kindlustunde puudumine Eesti turul. 

Välja nentis, et intressilangus ei lahenda sisemisi probleeme, mis Eesti puidusektori konkurentsivõimet nõrgestavad nagu kõrged energiahinnad ja ebakindlus tooraine kättesaadavuse osas. 

Seni on suurimatest tööandjatest puidutööstusettevõtted kriisiga hästi toime tulnud tänu tugevale kapitaliseeritusele, ütles Mällo. "Kõrge inflatsioon ja intressimäärad on jätnud oma jälje ning nõudlus taastub järk-järgult."

"Ebakindlus toorme kättesaadavuse osas takistab pikaajalisi investeeringuid ja stabiilset arengut ning soodsam intressikeskkond seda ei kompenseeri. Efektiivsuse parandamiseks on jätkuvalt vajalik investeerida, et olemasolevast toormest võimalikult palju väärtust luua, kuid konkurentsivõime nõrkuse ja toormemääramatuse tõttu pole mehaanilise puidutöötlemise sektoris suuri mahuinvesteeringuid oodata," sõnas Mällo. 

Mällo sõnul on uute toodete arendamise suurima potentsiaaliga puidukeemia valdkond. "Selle edendamiseks on aga vaja teha selgeid strateegilisi otsuseid ja võtta kohalikku tooret väärindava sektori arendamine üheks peaeesmärgiks."

Välja märkis, et pikemalt kestnud määramatus metsanduspoliitikas ja kliimaeesmärkide ning piirangute kehtestamine ei anna julgust Eestis puidutööstuse pikaajalisse arendamisse panustada, mistõttu vaadatakse naaberriikide poole.