"AK. Nädal": miks läheb Leedul majanduses paremini kui Eestil?
Balti riikide maavõistluses majanduses läheb Leedul praegu paremini kui Eestil. Põhjuseid on sellel mitmeid, ütlevad Leedu analüütikud. Omavahelisest sõbralikust mõõduvõtust on nende hinnangul aga olulisem piirkonna hoidmine turvalise ja atraktiivse ärikeskkonnana.
Leedulaste ostujõud on viimastel aastatel kasvanud, räägivad analüütikud.
Üldiselt kiduva majandusega Euroopas läheb Leedul hästi – nende majandus kasvab ja sissetulekud kasvavad kiiremini veel kui hinnad. Nii on majandusanalüütik Žygimantas Mauricas kasutanud kujundeid Leedu majanduse kestvast suvest ja edust keset tornaadot.
"See on nagu tornaado oleks meie ümber ja meie oleksime selle keskel ja me ei tunne seda," ütles Leedu Luminor panga peaanalüütik Mauricas. "See on tegelikult väike ime, sest tuleb tunnistada, et meie majandustulemused on pidevalt ületanud prognoose. "
Leedu imena näiva hetkeseisu taga on analüütikute sõnul tegelikkuses terve rida tegureid. Kõigepealt mitmekesine eksport, seda nii sihtturgude kui ka toodangu poolest, ja tugev tööstus.
"Meie ekspordistruktuur on palju mitmekesisem – alates metallitööstusest, plastikutööstusest ja keemiatööstusest ning meil on ka palju
tugevam toidutööstus. Majanduslikult rasketel aegadel suurem toidutööstuse
osakaal aitab, sest see on stabiilsem," rääkis Leedu SEB panga peaanalüütik Tadas Povilauskas.
Ambitsioonikaimate plaanidega paistab silma näiteks elektroonikatootja Teltonika.
Teiseks on lõpuks hoo sisse saanud Leedu IT- ja tehnoloogiasektor.
"Teiseks meie kõrgtehnoloogilised teenused, selliste teenuste ekspordis läksime me eelmisel aastal Eestist mööda. Taaskord oli tegu väga suure kasvuga," sõnas Mauricas.
Näiteks võib tuua kasutatud riiete uue ringi keskkonna Vinted, küberturvalisuse ettevõtte Nord Security või finantstehnoloogia ettevõtte Revolut. Oma olulise osa on andnud ka Valgevene IT-sektori kolimine Leetu.
Põhjus number kolm – suured taastuvenergeetika projektid.
"Neli aastat tagasi tootsime me tuulest ja päiksest umbes 15–17 protsenti meie elektritarbimisest, nüüd on see ligi 50 protsenti, see on kolmekordne tõus," ütles Mauricas.
Põhjus number neli – Poola lähedus.
"See on üks meie peamisi ekspordipartnereid ja Poola majandusel läheb palju paremini kui Soome või Rootsi majandusel. See on üks peamisi tegureid, miks meil läheb paremini," sõnas Leedu SEB panga peaanalüütik Tadas Povilauskas.
Lisaks aitab Poola oma odavate hindadega olulisel määral pidurdada hinnatõusu.
Põhjus number viis – maksutõusud on olnud suhteliselt väiksed ja kärbete asemel on valitsuse rahakotirauad jäänud pigem avatuks.
"Poliitiline tsükkel kulmineerub meil nüüd ja arusaadavalt ei soovi ametisolev valitsus makse tõsta või sellest rääkida ja sellega tarbijate tuju rikkuda," ütles Leedu Luminor panga peaanalüütik Mauricas.
Praeguseks on valimised läbi ja võib juhtuda, et tarbijate tuju siiski mõne maksutõusuga rikutakse. Leedu ettevõtjad on innustanud poliitikuid seda tegema, et riigikaitset tugevdada.
"Me näeme selle järele vajadust, sest oht on väga ilmne ja selge," ütles Leedu ettevõtjate föderatsiooni peadirektor Emilis Ružele. "Ärikogukond on ühinenud, me olime üks neli protsenti initsiatiivi algatajatest, et tõsta kaitsekulud nelja protsendini. Ärikogukond võtab julgeolekut ja stabiilsust väga tõsiselt ja me ütleme, et on aeg midagi ette võtta."
Küll aga leiavad ettevõtjad, et Leedus kehtestatud pangamaksuga sai ärikeskkond kahjustada.
Kes siis ikkagi on praeguseks saanud rikkamaks ja elavad paremini, kas eestlased või leedulased?
"Eestlased on endiselt rikkamad, aga me oleme järele jõudmas, rääkides aga ostujõust, kui palju me saame osta, eriti kui käia vahel Poolas, siis on leedulaste ostujõud kõrgem," ütles Mauricas.
"Restoranis käik Eestis on kallim kui Leedus ja keskmist palka teeniv leedulane saab endale lubada rohkem. Aga erinevused ei ole nii suured ja ma arvan, et me lihtsalt järgneme Eestile, kui teil oli teisel kümnendil kiire kasv IT-sektoris," sõnas Povilauskas.
Sõbralikust mõõduvõtmisest olulisem on aga see, et meie piirkond tervikuna Venemaa ja Valgevene piiril jääks heaks ja turvaliseks kohaks, kus äri teha ja et investorid seda ka nii näeksid.
"See on nagu ladina ütlus, et kes sõda ei taha, peab selleks valmistuma, nii et see on see, mida me peame tegema ja ühtlasi peame me reklaamima oma piirkonda kui konkurentsivõimelist piirkonda ja kõrgtehnoloogilist piirkonda, mida me ka oleme üha enam," ütles Mauricas.
Gediminase avenüül jalutajatest õhkub hoogu. Lõpuks Leedus kätte jõudnud hea aja põhjustena kuus ja seitse võiks nimetada veel tarbijate kindlustunnet ja seda, et paljud vahepeal välismaale kolinud leedulased on hakanud koju tagasi tulema.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "AK.Nädal"