Parmas ütles teisipäeval ERR-ile, et arutas küll Pakostaga peaprokuröri ametis jätkamise võimalust, kuid erinevused põhimõttelistes küsimustes tähendavad, et ta lahkub ametist veebruaris, mil viieaastane ametiaeg lõppeb.

Pakosta ütles, et kui hinnata Parmase tööd juhtimise, ambitsioonide ja uuenduslikkuse järgi, siis peab teda tunnustama.

"Ta on algatanud mitmeid uusi tegevusi, näiteks tõstnud fookusesse majanduskuritegude uurimise, mis on väga rahamahukas ka riigi vaates, aga äärmiselt oluline. Ja ta on ka digitaliseerimise teemadesse suhtunud väga tõsiselt, nii et mina selles mõttes teda kiidan. Inimlikult mul on muidugi alati kahju, kui keegi ära läheb," lausus Pakosta.

Üks probleem, millele Parmas tähelepanu juhtis, on kärped prokuratuuris ajal, mil tahetakse suurendada prokuratuuri võimekust kasvava kuritegevusega võidelda.

Pakosta sõnul juhtus tõesti nii, et kärbetest pääsesid siseturvalisuse valdkonnas ainult politsei ja küberturvalisus. "Niimoodi on valitsus otsustanud /.../Inimesed (prokuratuuris) muidugi tajuvad seda ebaõiglaselt," nentis ta.

Teise asjana soovis Parmas, et peaprokuröril võiks olla ainult üks ametiaeg, kuid see oleks praeguse viie aasta asemel seitse aastat. Pakosta sõnul oleks ametiaja muutmine põhimõtteline otsus, mis puudutaks ka teiste valdkondade juhte.

"Tegelikult ei ole ka varasemad valitsused sellega nõustunud, et viieaastast aega seitsme aasta peale pikendada. Meil on viieaastased perioodid kujunenud avalikus sektoris traditsiooniks. Kas see on õige pikkus – võib-olla peaks olema pikem, võib-olla hoopis lühem. Seda arutelu peaks juhtima rahandusministeerium, kes avaliku sektori töökorralduse eest üldiselt vastutab. Ma ei arva, et riigi peaprokurör oleks ainukene koht, kus see seitse aastat oleks tingimata vajalik, samamoodi võib see olla ka koolidirektoril või mõne ameti juhil," lausus Pakosta.

Kes saab veebruaris Parmase ametiaja lõppedes uueks peaprokuröriks, pole praegu teada. Pakosta sõnul pole tal praegu kindlat eelistust. "Kindlasti vestlen mitme inimesega, kes võiksid olla sobivad kandidaadid," ütles ta.

Pakosta sõnul peaks tegu olema inimesega, kes vaatamata kärbetele suudab juhtida prokuratuuri tööd nii, et inimesed tunnevad, et nende õigused on tagatud ja õiglus saab alati jalule.

"See eelarve, olukord, kus me praegu oleme, eeldab ja nõuab seda, et sellel inimesel on tahtmist. Kõige paremas mõttes näljast tahtmist asju uutmoodi vaadata, uutmoodi juhtida ja uusi sihte saavutada. Väga palju tuleb muuta kas või digitaliseerimise osas, mida Andres Parmas on ka alustanud, aga (tegelema peab veel) justiitssüsteemi laiema digitaliseerimise, tehisaru kasutamisega," lausus Pakosta.