Parmase viieaastane ametiaeg, mis algas 2020. aasta veebruaris, lõppeb kahe kuu pärast ning seni polnud ei justiitsminister ega Parmas ise öelnud, kas ta jätkab peaprokuröri ametis ka teist ametiaega.

Parmas ütles sel nädalal ERR-ile, et vestles esmaspäeval Pakostaga prokuratuuri tulevikust ning võimalikust jätkamisest peaprokurörina, kuid kuna kahes põhimõttelises küsimuses jäädi eriarvamusele, lahkub ta ametiaja lõppedes ametist.

Parmase sõnul ei saa ta rahul olla sellega, et kärbetega kahjustatakse prokuratuuri tegevust.

"Minu hinnangul prokuratuuril sisejulgeoleku tagamisel oluline roll. Seejuures tuleb kogu kriminaaljustiitssüsteemi tervikuna käsitleda ning kogu süsteemi võrdselt panustada. Vastasel juhul jõuame olukorrani, kus toru ühes otsas suurendatakse läbilaskevõimet, kuid tervikule see kitsaskohtade tõttu mõju ei avalda. Ma ei saa olla rahul olukorraga, kus alles hiljuti nähti vajadust prokuratuuri võimekust kasvatada, kuid nüüd pööratakse see kärbetega tagasi, kahjustades prokuratuuri suutlikkust kasvavale kuritegevusele adekvaatselt reageerida ning arendada välja seni soovitust nõrgemaks osutunud võimed majanduskuritegude ja varade arestimise ning konfiskeerimise vallas," lausus Parmas.

Teine asjana soovis Parmas, et peaprokuröri ametiaeg võiks olla seitse aastat ilma sellele järgneva teise ametiaja võimaluseta, mis tähendaks, et Parmas saaks ise veel kaks aastat ametis jätkata ning alustatud muudatused lõpule viia.

"Pikem ja üks ametiaeg võimaldab asutuse tulevikust nägemuse kujundada ning see ka ellu viia. Oleme prokuratuuris viimastel aastatel ette võtnud suuri muudatusi – viinud majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimise prokuratuuris eraldi üksusesse, suunanud prioriseerimisjuhisega õiguskaitseasutuste väärtuslikku ressursi neisse kohtadesse, mis tegelikku mõju avaldavad, astunud olulisi samme andmepõhise juhtimise suunas. Nende muudatuste ellu rakendamine on siiski veel kestev protsess, et oodatud tulemused jõuaksid realiseeruda. Seetõttu arutasime võimalust minu ametiaega kahe aasta võrra pikendada," lausus Parmas.

"Kuivõrd arutelu põhjal selgus, et minu ja poliitikute nägemus neis kahes minu jaoks põhimõttelise tähtsusega küsimuses ei ühti, otsustasin, et ei jätka peaprokuröri ametikohal, "lisas Parmas.

Veebruari alguses, mil Parmas ametiaeg lõppeb, naaseb ta kohtunikuametisse. "Ehk samale ametikohale, kust 2020. aastal prokuratuuri tulin," ütles ta.

Parmas töötas enne peaprokuröriks siirdumist Tallinna ringkonnakohtus kohtunikuna ning oli seal kriminaalkolleegiumis.

Kandideeris ametiajal kahele kohale, lisaks tüli Laanetiga

Parmas on peaprokuröri ametis olemise ajal kandideerinud kahele ametikohale. Mullu esitas välisminister tema kandidatuuri rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) kohtunikuks, kuid Parmas ei osutunud valituks.

Tänavu veerbuaris tuli välja, et Parmas kandideerib Tallinna ringkonnakohtu esimeheks. Ka sellel konkursil ei osutunud Parmas valituks.

Sama l ajal tulid ilmsiks vastuolud Parmas ja toonase justiitsministri Kalle Laaneti vahel. Märtsis algatas Laanet prokuratuuris teenistusliku järelevalve eesmärgiga analüüsida prokuratuuri juhtimisega seonduvalt perioodil 1. jaanuar 2023 kuni 1. märts 2024 tehtud otsuseid.

Parmas ütles oli vahetult enne seda öelnud ERR-ile, et Laanet on survestanud teda ametist lahkuma ning oma tegevusega süsteemselt prokuratuuri diskrediteerinud.

Aprillis, mils Laanet oli ametist taga astunud, selgus, et järelevalve Parmase juhitud prokuratuuris rikkumisi ei tuvastanud ning justiitministeerium distsiplinaarmenetlust ei algata.

Laanet astus justiitsministri ametist tagasi märtsi keskel, kui Eesti Ekspress kirjutas, et Laanet oli nii justiitsministrina kui ka varem kaitseministrina üürinud oma abikaasa pojalt Tallinnas korterit ja lasknud kulud riigil hüvitada. Septembris esitas keskkriminaalpolitsei Laanetile selles asjas kahtlustuse kelmuses.

Prokuratuurist öeldi ERR-ile, et nüüdseks on Laanetit puudutava kriminaalasja toimik jõudnud majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri.

"Hetkel analüüsime senise kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid, misjärel selguvad järgmised menetluslikud sammud. Praegu ei saa prokuratuur prognoosida, kui kaua see protsess aega võtab, kuna selle käigus võib tekkida erinevatel põhjustel vajadus teha täiendavaid menetlustoiminguid," lausus majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olgerd Petersell.