"See on ajalooline hetk, mil me saame lõpuks tervitada Bulgaariat ja Rumeeniat," ütles EL-i eesistujamaa Ungari siseminister Sandor Pinter.

Rumeenia ja Bulgaaria kuuluvad EL-i juba alates 2007. aastast, kuid Schengeni alaga lõimusid nad osaliselt alles tänavu märtsis, mil nad said võimaluse reisida piirikontrollita teistesse liikmesriikidesse lennukite ja laevadega.

Täielikku Schengeniga liitumist takistas rändekaalutlustel Austria ja nii säilis kontroll maismaapiiridel.

Esmaspäeval teatas Viin, et ei kasuta neljapäeval EL-i ministrite kohtumisel Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga liitumise takistamiseks vetoõigust.

Seega saavad need riigid 1. jaanuarist 2025 Schengeni täisliikmeteks.

Rumeenia ja Bulgaaria täitsid Brüsseli määratud tehnilised kriteeriumid juba 2010. aastal, kuid liitumine seisis üle kümne aasta mitme liikmesriigi vastuseisu taga.

Alates 2022. aastast oli selleks Austria, kes on aastaid kurtnud, et peab kehvalt valvatava Schengeni välispiiri tõttu andma peavarju ebaproportsionaalselt suurele hulgale dokumentideta sisserändajatele.

Viin loobus vastuseisust, kui Budapestis allkirjastati kolme riigi piirikaitselepe, mis nägi ette ühise piirivalve Bulgaaria-Türgi piirile ja ajutise kontrolli maismaapiirile.

1985. aastal loodud Schengeni viisaruumi kuulub 29 riiki, lisaks 25 EL-i liikmeriigile ka Šveits, Norra, Island ja Liechtenstein ning see hõlmab 400 miljonit inimest.