Kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et paljudes riikides tehakse suurtööstusele diferentseeritud odavam hind. "Loomulikult toob see siis kaasa selle, et tuleb kuidagi kompenseerida need kulud ülejäänud tarbijatele, aga paljud riigid seda majanduse elavdamiseks teevad," ütles Alender.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ütles, et see võiks aidata kaasa tipptasemel uute ja jätkusuutlike tööstusettevõtete tekkele.

"Kui me soovime siia uusi võimsusi, millega pikas vaates tuuakse energia hind kõigi tarbijate jaoks soodsamaks ja alla, siis et võrgukulud hüppeliselt ei kasvaks, on vaja suuri tarbijaid siia võrku saada, sellepärast, et energia lõpphind koosneb mitmest komponendist. See koosneb energia hinnast endast, võrgutasudest, taastuvenergiatasust, aktsiisist jne. Ehk siis tuleb vaadata suuremat kogumõju. Me kindlasti vaatame seda kogupilti, aga mis veel olulisem gramm tagasi tulla. Kõigepealt meil on vaja üle Eesti kõrge lisandväärtusega töökohti, kus saab inimestele maksta senisest kõrgemat palka," rääkis Keldo.

"Ma usun, et koostöös kliimaministeeriumiga uue aasta alguses, esimestel kuudel sooviks majanduskabinetti tuua selle arutelu, mida teha energia hindade diferentseerimisega, et me oleksime konkurentsivõimelisemad," lisas ta.

Peaminister Kristen Michal (RE) märkis, et eesmärk peaks olema soodsama hinna suunas liikuda.

"See on oluline sisend nii kodumajapidamistele kui ka tööstustele. Ja ilmselt osa sellest lahendusest on, nagu kliimaminister ja majandusminister ka kirjeldasid, uute võimsuste loomine, mis suudavad soodsamalt pakkuda ka teiste riikidega konkurentsis, mis tähendab seda, et ka näiteks puhaste tootmisvõimsuste arendamine on oluline nii ekspordile kui ka hinna mõttes. Keskmise hinna toovad nad ju alla," sõnas Michal.

"See tähendab ka seda kurba uudist, et fossiilid alati ei pääse enam turule, fossiilid jäävad tulevikus tagama reservvõimsusi, juurde tuleb salvestus, mis veidi hinda ühtlustab ja tulevikus ehk ka tuumavõimalus. Need kõik on osa sellest paketist," lisas peaminister.

Michal tõdes, et soodsam hind tööstustele toob kaasa aga kõrgema hinna tavatarbijatele. "Lõppkokkuvõttes see elektri hinna katel on ikkagi üks katel. Kui sa tahad, et tööstustel oleks see soodsam, tähendab see seda, et tarbijad maksavad mõne sendi juurde. Nii see mujal riikides on. Nii et igal asjal on alati mõlemad pooled ja need tuleb siis ausalt ka ühiskonnas ära debateerida. Eks me seda debatti siis hakkame pidama," lausus Michal.

"Me peame vaatama, mis on see piir, mida ühiskond jõuab kanda ja mis on see kokkulepe, mida koalitsioon siin saab teha," ütles veel Alender.

"Kui me tahame lahenduseni jõuda, siis kõigepealt toimub valitsuskabineti arutelu, et mismoodi see võiks toimuda, milline on see tasakaal, kuidas see näeb välja üle kogu Eesti, kuidas see mõjutab inimesi ja majandust. Täna meil on põhimõtteline aruteluvalmidus, me arutame selle üle, konkreetset eelnõud ju veel ei ole," ütles Michal.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et eelkõige võiks olla soodsam energia hind toiduainetetööstustel.

"Energiaintensiivsetel tööstustel ja neile soodsama elektri hinna tegemisel on olemas igal pool maailmas näidete põhjal teatav loogika, kui nende ümber on piisavalt sellist ökosüsteemi, ettevõtlust ja ta mõjutab rohkem kui ühte ettevõtet,
vaid suuremat ahelat, töökohti ja on majandusele positiivse mõjuga. Selle arutelu juures on palju olulisem majandussektor, millele me peaksime tegema energia hinnas soodustust ja millest võidab tõesti iga Eesti inimene, toiduainetööstus," ütles Läänemets.

"Me teame, et energia hinnad on meil kõrged. Me teame, millistes raskustes on Eesti toiduainete tootjad, nii need, kes lõpp-produkte valmistavad kui ka toiduainetööstuse algusosa. Sotsiaaldemokraatide nägemus on see, et me kindlasti peame mõtlema, kuidas me toiduhindasid madalamal saame hoida või madalamaks teha," lisas ta.

"See annaks tavainimesele efekti läbi majanduskasvu, läbi selle sektori arengu ja läbi soodsama toiduhinna," ütles Läänemets veel.