Huntide arv Eestis on jõudsalt kasvanud, samas näitab statistika, et lambaid on hundid tänavu murdnud pea poole vähem kui mullu. Kui mullu anti teada 1411 lamba murdmisest, mis on viimaste aastate rekord, siis tänavu on novembri seisuga riigi teada hundihammaste läbi oma elu kaotanud ligi 800 lammast. Hundikahjude nii suurel vähenemisel on lihtne põhjus - neid lihtsalt ei registreerita.

"Ma ei ole enam jõudnud lugeda. Ma arvan, et kohe on 20 korda aasta jooksul täis. Varemalt oli üks-kaks rünnakut aastas, aga viimase kahe aasta jooksul on hüppeliselt arv suurenenud. Ta on suurenenud juba selle pärast, et kui vanasti käis hunt ainult suvisel ajal karjamaalt võtmas, siis nüüd täna tullakse laudast võtma ja hüpatakse üle aia lauta sisse ja lausa näritakse läbi laudaseina ennast sisse," rääkis Raplamaa lambakasvataja Eero Praks.

Praks jättis murtud lammastest teatama, sest sellest aastast muutus hüvitamise kord ning kogu see paberimajandus ei tasu ennast ära. Nüüd saab hüvitist vaid kolme esimese rünnaku eest. Ühe lamba hinnaks on määratud 180 eurot, pärast esimest rünnakut hüvitatakse sellest summast 90, pärast teist 70 ja pärast kolmandat 50 protsenti. Alates neljandast murdmisest ei saa enam sentigi.

Lambakasvatajate seas liigub veendumus, et riigil pole enam raha, et lihtsalt hundikahjusid kinni maksta.

"Lõputult ei saa neid kahjusid kinni maksta, sest eelkõige tuleb rakendada ennetusmeetmeid, vähendada kahjusid läbi selle. Kui me soodustame seda, et me ennetusmeetmeid ei toeta, ei rakenda, siis hundid jäävadki murdma ja riik muudkui maksabki seda kinni," rääkis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse juht Timo Kark.

Senise korra muutmist põhjendabki ministeerium vajadusega ärgitada karjakasvatajaid tõhusamalt oma lambaid kaitsma. Kargi sõnul peaks teoreetiliselt ennetusmeetmetest abi olema, kuid ta möönab, et hundid võivad neist mööda saada.

"Igal juhul on tervitatav, kui selline info keskkonnaametini jõuab, sest kui me ei tea kahjudest, siis me ei tea tegelikult probleemidest. Ainult siis me saame midagi muuta või maaomanikke, karjakasvatajaid aidata, kui me teame, kui palju on tegelikult murdmisjuhtumeid," ütles Kark.

Kargi sõnul on täna vara öelda, kas hüvitise maksmist tuleb taas muuta. Lambakasvatajatel on 15. jaanuarini aega hundikahjudest teada anda, siis menetleb keskkonnaamet neid kolm kuud ja alles seejärel saab kaluda, kas on olemas paremaid lahendusi.

"Võibolla on aeg hakata rääkima sellest, et Eesti võikski olla lambavaba riik. Võib olla ühiskond peaks solidaarselt kinni maksma nende investeeringud ja lõpetame siis ära selle lambakasvatuse siin," ütles Praks.

"Siis tulevad meile peale need Euroopa Liidu trahvid avatud maastike hooldamise pärast, mida täna saab põhimõtteliselt ainult lambaga teha," sõnas Praks.

Ametliku statistika järgi on maha murtud koerte ja veiste arv võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud.